• Pratika Sobu no Monta CPU

    Estudante Husi departamentu Informatika hala'o pratika ba Komputador

  • Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P

    Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P Dacky Belo

  • Estudante Jornalismu Halao Pratika

    Estudante Jornalismu hala'o pratika kona ba Shoot Imajen

Wednesday, 14 October 2020

Komisariu KAK: Media Iha Papél Importante Ajuda KAK Halo Investigasaun

 (Grace Media), Díli-Komisariu Komisaun Anti Korupsaun, Sergio Hornai konsidera média iha papél ida importante tebes atu ajuda KAK hodi halo investigasaun ba kazu korupsaun iha Timor-Leste liu husi notísia.

Nune’e, nia haktuir, kazu korupsaun oras ne’e, Komisaun Anti Korupsaun (KAK) rejistu krime korupsaun iha parte rua hanesan kazu krime pasiva no ativa. Komisaun anti korupsaun halo sempre halo artikulasaun servisu hamutuk ho ministeriu públiku nu’udar titular asaun penal.

“Media konvensionál ka online ne’e papél ida importante tebes, tanba iha lei ida ne’e mós fo exersisiu ita hotu nian. Artigu propriu atu dia sai importante ida ba iha investigativu oinsá atu haklaken no habelar,” dehan Komisario ba jornalista sira iha salaun CVTL, Bairo Formosa, Dili, Kuarta (14/10/2020).

Nia haktuir, kazu krime korupsaun ne’ebé resjista normalmente ita halo hela servisu terminasaun no halo restrisaun depende delegasaun. Ita iha krime korupsaun poder partisipasaun ekonomiku adminisaun da noza, krime korupsaun pasiva no ativa sira ne’e iha resjista.

“Normalmente ita halo hela servisu terminasaun tanba ita halo restrisaun depende delegasaun ne’ebé mak mai husi komisaun anti korupsaun ho agregasaun sira ne’ebé mak iha notisia dikrime ne’e ita halo promove,” informa Sergio.

Nia informa, ita halibur rekolla partisipa ba autor ne’e ba ministeriu públiku hanesan titulares penal atu bele hare’e ba punderasaun ba iha situasaun sira ikus mai sei delega ita halo asaun invetigasaun kriminal.

Iha fatin hanesan, Diretór FONGTIL, Daniel Santos do Carmo informa, kazu krime korupsaun ne’e iha ministeriu  Públiku no iha prosesu invetigasaun. Kazu balun investiga tiha maibé to’o iha Ministeriu Públiku sei loke fila fali invetigasaun.

Reportajen : Marcelino Fernandes

FONGTIL - IRI Realiza Diskusaun Públiku Kona-Ba Asuntu Prevensaun Korupsaun

 (Grace Media), Díli- Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), Institut Republikan Internasionl (IRI) hamutuk ho KAK, Membru Parlamentu Nasionál no média realiza diskusaun meza redonda.

Tuir Diretór Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL), Daniel Santos do Carmo katak, objetivu husi diskusaun atu sensibliza sosiedade sivil atu hatene substansia husi lei ne’e rasik wainhira iha indisius tuir lei anti korupsaun.

 “Presidente promulga lei anti korupasaun, lei numeru 7/2020 hatete katak iha pasu ida, iha komitmentu entermus polítika ba prevensaun kombate korupsaun, ita mós apresia lei ne’e, la’os hatete de’it anti korupsaun maibe medida prevensaun no kombate oinsá halakon ,” dehan Daniel ba Jornalista iha salaun Kruz Vermella Timor-Leste, Formoza, Dili, kuarta(14/10).

Lei anti korupsaun ne’ebé mak promulga ona husi Presidente Repúblika nia dehan, nu’udar timor-oan hadomi rai no hadomi povu, ita ida-idak mak tenke kontrola aktu korupsaun atu nune’e, ema hotu konsensia la halo korupsaun.

Iha fatin hanesan, Komisario Komisaun Anti Korupsaun, Sergio Hornai dehan, ita presisa konsolida ita nia instituisaun sira, liu-liu instituisaun públika estadu nian liu husi sensibilizasaun fahe informasaun, halo reuniaun, worshop sira atu identifika ita nia vunerabilidade probelma lolos korupsaun iha Timor-Leste husi aspetu sosiál ekonomia politika kultura.

“Ita halo hela exersisiu balun, liu-liu asuntu atu hare’e iha kurtu prazu ba iha rejime deklarasaun bens intereses ne’ebé mak atu halo. Deklarante sira mai husi autoridade kompetente sira ne’ebé mak ezerse hela sira nia funsaun tantu kargu politiku no mós kargu exersisiu funsionálizmu públiku ho familia sira”, nia esplika.

Komisaun anti korupsaun halo servisu sira ne’e ho autoridade sira kompetente liu-liu iha setór justisa nian no mós autoridade orgaun polisiál sira ne’ebé mak relasionamentu iha kestaun administrativu no mós investigasaun kriminalidade nian.

Tanba ne’e, ezistensia lei ne’e haforsa liu-tan servisu intituisaun estadu nian hanesan CAC tanba iha lei ne’e iha artigu 28 autoridade kompetente ba implementasaun ne’e mak ida Tribunál Suprema Justisa, Tribunal Rekursu, KAK no mós instituisaun relevantes sira.

Reportaje : Marcelino Fernandes