"Ita hahu diskusaun, ne'e
atu provoka sosiedade sivil nia hanoin, oinsá atu haree lejislasaun, sera que
fó ona protesaun ou asegura no sustentavel servisu sosiedade sivil nian ba
futuru'', dehan Daniel ba jornalista sira
iha salaun Tower Bar, Fatuhada-Dili, foin lalais ne'e.
Sosiedade sivil iha Timor ne'e
nia kontekstu luan, nia dehan, tanba NGO forum mós ita bolu sosiedade sivil,
maibé nia membru, ba sidadaun sira ne'ebé halibur-an bolu NGO, kompaña mós ita
bolu sosiedade sivil, koperativa, igreja,
partidos politiku.
Ita iha liberdade atu fó ita nia
espresaun, nia tenik, tuir konstituisaun artigo 40. Ita hakarak ema hotu-hotu
komprende kona-ba konstituisaun, atu nune'e sidadaun sira hala'o nia servisu
labele hetan presaun.
Nune'e mós, Ministru Reforma
Legislatura Asunto Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhaes katak,
lei No.5/2005 ne'e estabelese ho objetivu prinsipal mak atu regula ema hotu wainhira
ita hala'o atividade ka organiza buat ruma, maibé la'os limite sosiedade sivil
nia direito atu hala'o servisu.
Reportajem : Marcelino Fernandes ba Grace media.