• Pratika Sobu no Monta CPU

    Estudante Husi departamentu Informatika hala'o pratika ba Komputador

  • Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P

    Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P Dacky Belo

  • Estudante Jornalismu Halao Pratika

    Estudante Jornalismu hala'o pratika kona ba Shoot Imajen

Wednesday, 26 February 2020

Cinzas Loron Dahuluk Ba Kuarezma

(Grace Media), Dili-Sarani katolika sira iha mundu inklui Timor-Leste selebra loron Kuarta-Feira cinzas nudar loron dahuluk ba kuarezma no hanesan tempo ida ne’ebé atu sarani ida-idak hadame-malu ho Maromak.   
Tuir Amu selebrantes, Mateus Barreto iha homilia hateten, ohin ita selebra no simu cinzas hanesan sinal no símbolu ida mai ita sarani katolika katak ita ema mai husi rai sei fila ba rai.

“Iha hau nia homilia hateten, sarani sira ohin ita selebra no simu cinzas hanesan sinal ou símbolu ida mai ita sarani katolika katak ita ema mai husi rai sei fila ba rai”, esplika Amu iha homilia wainhira prezide misa iha Igreja Bedois – Dili, Kuarta (26/02/2020). 

kuaresma liturjikamente ita relembra fali memoria ita Nai Jesus Kristu, nia subliña, ne’ebé mak nakonu ho espiritu santu. Iha tempu kuaresma, igreja fó oportunidade ba ita atu prepara-an, hadia-an, refleta-an liu husi prátika Penitensiano katak atu husu ba Aman Maromak atu haraik nia Graca no perdaun mai ita nia moris tomak.

“Kuaresma liturjikamente ita relembra fali memoria ita nai jesus kristu ne’ebé mak nakonu ho espiritu santu, igreja fó oportunidade ba ita atu prepara-an, hadia-an, refleta-an liu husi prátika Penitensia”, amu esplika.

Amu selebrante fundamenta katak, kuaresma iha buat tolu ne’ebé mak importante, primeiru  sarani kristaun halo jejun, segundu halo esmola no terseiru halo orasaun hodi prepara-an atu tama ba festa paskua.**

Reportajen: Evangelina Domingas  Ximenes.

Tempo Fim Semana Jardin Sira Iha Dili Nakonu Ho Lixu

(Grace Media), Dili - Tuir Vizitante Largo Lecidere, Veronica Texeira sente lamenta tebes ba atetude maluk Timor oan sira balun ne’ebé halo vizita ba jardin sira iha Dili laran hanesan Jardin Largo Lecidere, Motael no 5 de Maio sempre soe foer arbiru.

“Hau hanesan vizitante sente triste tamba , ema sira ne’ebe mai iha fatin ne’e, han soe arbiru de’it no la soe ba lixu fatin”, dehan Veronica ba Grace Media Largo Lecidere-Dili, foin lalais ne’e. 

Vizitante haktuir, hahalok soe lixu arbiru iha jardin sira hodi hatudu inresposabilidade no lakontribuisaun ba ambiente moos. Tanba ne’e presiza ema hotu nia kontribuisaun. 

“Husu ba vizitante sira atu kuidadu lixu no labele so’e lixu arbiru, maibé tenke so’e lixu ba iha nia fatin, atu nune’e labele fó impaktu negativu ba vizitante sira seluk“, nia sujere. 

Husu mós ba Governu, presiza reforsa kontrolu ba vizitante sira ne’ebé sempre soe lixu iha jardin sira tenke fó saunsaun, atu nune’e bele tauk hodi ba future labele mosu tan hahalok ida ne’e.

“Hau hakarak husu ba Governu presiza halo kontrolu ba vizitante sira ne’ebé mai vizita iha jardin sira, se mak soe lixu arbiru fó sansaun ba sira atu nune’e vizitante sira bele tauk”, nia fó hanoin.** 

Reportajen : Arcangela da Costa Guterres

Luis Dudu Oan Nia Mehi Iha Gerobak Laran

(Grace Media), Dili – Loron troka ba kalan, fulan troka ba tinan, moris tenke halo servisu tanba husi servisu mak bele hetan osan hodi sustenta moris familia no suporta oan sira ba eskola basa oan nia futuru importante.
 
Nesesidade familia no oan nia futuru sai responsabilidade boot aman basa aman sai xefe familia, tenke buka osan, liu husi dudu karoxa (gerobak) hodi faan modo iha dalan públiku hodi hetan osan.

Ne’e  mak atividade lor-loron Vendedor, Luis Fernandes nian, ne’ebé tatoli ba Grace Media katak, razaun fundamental hodi dudu karoxa, faan modo tanba nesesidade baziku familia no oan nia futuru sai obrigasaun ida ba aman hodi asume ho responsabilidade.

“Hanesan aman tenke obriga-an faan modo iha estrada públiku, faan hodi hetan osan, hodi sustenta ba nesesidade baziku no oan sira nia eskola, hodi hadia futuru oan nian”, dehan Luis ba Grace Media iha Comoro-Dili, foin lalais ne’e.

Kona-ba fatin faan sasan, nia dehan, laiha fatin seluk ba nia hodi faan, dalan úniku mak tenke faan iha dalan públiku tanba Governu lakria mini merkadu iha suku Comoro, area Kampung Baru.

“Ami tenke fa’an modo iha Estrada públiku tanba uluk ami hato’o karta dala barak ona liu husi Admistrador Municipiu Dili, atu kria mini merkadu ba ami iha Comoro, Kampung-Baru, maibé to’o agora la iha rezultadu. Ami tenke fa’an iha Estrada publiku maske Guverno la autoriza no wali-kota sira mai duni hela deit ami”, nia argumenta.

Relasiona problema ne’e, Vendedor ne’e, husu ba Guverno liu-liu Miniterio Kompetente konsidera netik povu ki’ik nia liafuan liu-liu vendedor nia direitu, kria mini merkadu ida iha Comoro, Kampung-Baru, atu tau hamutuk vendedor sira iha fatin ida hodi estabelese lei neebe mak Guverno implementa.

Nune’e mós, Vendedor, Flaviana Trindade Guterres informa, hanesan vendedor  senti triste tanba iha tempu lokraik wali-kota sempre mai duni bebeik sira  hodi difikulta ba sira nia atividade negosiu.

“Ha’u hanesan vendedor senti triste tanba  lokraik-lokraik wali-kota sempre mai bebeik duni ami faan modo ladi’ak, hodi difikulta, ami nia nesesidade baziku”, vendedor lamenta.

Fofoun sira mós muda hotu ba merkdu Manleuana, nia esplika, maibé ema lasosa sira nia modo tanba merkadu Manleuana ho distansia dook, nune’e ema laba sosa.**

Reportajen : Emerenciana da Silva

Bee Moos Mak Bele Sustenta Moris

(Grace Media), Dili- Bee nu’udar  nesesidade baziku  importante liu ba ema nia moris, basa wainhira ita moris laiha bee mak ita ema labele moris mundu ida ne’e tanba bee mak fo moris ba ita.

Komunidade Aldeia doze (12) de Outubro, Suku Comoro, Postu Dom. Aleixo, Munisipiu Dili, Filomena Fernandes Amaral hato’o sentementu triste tanba sira laasesu ba bee moos.

“Hau hanesan komunidade senti triste tanba seidauk asessu ba bee moos, tanba bee moos mak sai hanesan nesessidade bazika hodi sustenta ami nia moris loro-loron nian”,dehan Filomena ba Grace Media iha Comoro-Dili, foin lalais ne’e.

Husu kona-ba asesu bee moos, nia dehan, durante ne'e Governu seidauk fó apoiu bee moos ba komunidade iha area Tasi Tolu, aldeia 12 Outobru. Problema ne'e difikulta komunidade sira hodi kuru bee distansia dook, hodi difikulta sira nia atividade loron-loron.

“Durante ne’e Governu seidauk fó apoiu bee moos  ba komunidade sira iha area Tasi Tolu hodi difikulta ami tenki la’o ain ho distansia ne’ebe dook, husu ba Governu atu rezolve problema ne’ebé ami hasoru”, nia sujere.

Iha fatin hanesan, Xefi Aldeia 12 Outubro, Alexandrino da Costa Soares informa, hanesan Xefi Aldeia rekoñese katak komunidade area Tasi Tolu Populasaun kuaze atus haat resin mak seidauk asessu ba bee moos.**

Reportajen: Verónica Baptista Gomes

Cristino “Ami Sente Triste Tanba Bee Moos Laiha”

(Grace Media), Dili-Bee moos nu’udar nesesidade baziku importante ba ema hotu atu uza ba atividade loron-loron, maibé komunidade husi suku Comoro, aldeia karentina tinan sia (9) ona laasesu bee moos.
Komunidade Aldeia Karentina, Suku Comoro, Cristino martins fernandes senti triste tanba bee moos laiha hodi fasilita sira nia atividade loron-loron.

“Hau hanesan komunidade senti triste tanba bee moos laiha atu hodi Fasilita necesidade lor-loron nian,” dehan Komunidade ba Grace Media iha Comoro-Dili, foin lalais ne’e.   

Be’e moos lamai durante tinan sia (9) ona, nia esplika maibé to’o ohin loron Governu liu-liu Dirasaun Nasionál Servisu Agua Saneamento (DNSAS) seidauk hadia.
“ Durante nee governu sei dauk tau matan mai ami komunidade ida nee, ami seidauk asesu ba bee moos, husu ba Governu atu bele tau matan tanba durante tinan sia (9) ona seidauk asesu”, nia preokupa.

Alternativu hodi rezolve probleman ne’e, komunidade sira obrigado tenke fura bee atu bele fasilita sira nia nesesidade loron-loron nian tanba bee dook husi sira.**         


 Reportajen: Selviana Mendonsa Pereira


Sunday, 23 February 2020

Prezidente TLV, Administradór Alas Inagura Sentru Saneamentu 20

(Grace Media), Manufahi–Prezidente Timor-Leste Vision (TLV) hamutuk Administradór Postu Alas, akompaña autoridade lokál no lia-na’in, inagura projetu konstrusaun sentru saneamentu liu-liu sintina rua nulu (20)  iha suku Mahakidan, Postu Alas, Munisipiu Manufahi.

Na’in ba implementasaun projetu mak TLV no Unidade Juventude (UJ-Bertade) hetan apoiu husi Embaixada Australia, Department Of Foreign Effeirs And Trade (DFAT). Tema ba serimonia mak promove moris saudável ho maneira so’e bee iha fatin.

Prezidente Timor-Leste Vision (TLV), Abel da C. Conceição hateten, razaun prinsipal ba TLV hodi hari sentru saneamentu 20 tanba nesesidade komunidade nian liuhusi proposta ne’ebé aprezenta husi UJ-Bertade.

Orsamentu gasta ba estabelesementu sentru saneamentu 20 iha suku Mahakidan iha aldeia Beremanek, Tahu-Bein no Debuwa’en hamutuk trinta e oito (38) mil dolar amerikanu.

“Projetivu ne’e gasta ho montante osan 38 mil dolar amerikanu, ami hari konstrusaun sentru saneamentu hamutuk rua nulu (20), gastu tekniku, gastu operasional hamutuk besik 39 mil dolar amerikanu”, dehan Prezidente TLV ba jornalista sira iha suku Mahakidan-Manufahi, foin lalais ne’e.

Atividade konstrusaun sentru saneamentu ne’e la’o, nia dehan, tanba hetan apoiu husi Embaixada Australia liuhusi programa Department Of Foreign Effeirs And Trade no projetu ne’e la’o durante fulan lima (5) nia laran.

“Hau lori kolega sira no Embaixada Australia nia mensajen katak, imi tenke uza buat ne’e ho didiak. Karik iha problema ruma bele konsulta. Hau agradese ba komunidade sira tanba bele halo servisu ho di’ak maske servisu ho gratuita maibé konsege hatudu rezultadu ne’ebé di’ak”, nia agradese.

Kona-ba fatin balun seidauk hetan, Prezidente subliña, nia sei esforsu liuhusi meius oin-oin atu bele rezolve problema ne’e. Nune’e komunidade sira labele hetan diskriminasaun, maibé trata sira tenke hanesan ka justu. Tan ne’e, dezafia UJ-Bertade tenki halo tan proposta.

Iha sorin seluk, Administradór Postu Alas, Leopoldo Barreto hato’o agradesementu ba TLV no Embaixada Australia inklui UJ-Bertade tanba bele hari projetu konstrusaun sentru saneamentu iha suku Mahakidan no husu komunidade atu kuidadu ho didi’ak.

“Favor ida estima ho kuidadu ba, buat ne’ebé mak ita nia belun sira fó, mezmu oituan maibé ida ne’e mak fuan, muda ita nia mentalidade, muda ita nia toman ne’ebé mak husi avo sira nian moris tradisional, atu bele lori ita ba moris mudansa no progresu iha futuru”, Administradór sujere.

Entertantu, Xefe Suku Mahakidan, Cristovão Pereirra Sanches lori komunidade nia naran hato’o agradesementu profundu ba TLV no Embaixada Australia tanba bele ajuda ona komunidade sira ho total uma kain atus ida (100) mak asesu ona projetu konstrusaun sentru saneamentu.

“Ami suku Makahida total populasaun hamutuk dois mil quinhentos e cinquinta e quatro (2554)  ho ninia total kada xefe familia setecentos oitenta  (680 ) kompostu aldeia lima (5) hanesan, Knua Alas, Tahu-Bein, Beremanek, Debuwain no Uma Mean.**

Reportajen: Raimundo S. Fraga

Saturday, 22 February 2020

Aldeia Materestu Seidauk Asesu Bee Moos

(Grace Media), Dili-Komunidade Aldeia Materestu, Suku Vila Verde Postu Administrativu Vera Krus, Munisipiu Dili iha tempu uluk to’o mai agora seidauk asesu ba bee moos.

Tuir Komunidade Aldeia Materestu, José Pinto esplika, hanesan komunidade sente tristi ba problema ne’ebé sira hasoru tanba durante tinan barak nia laran seidauk asesu ba bee moos.

“Ami araska, bee lamai. Uluk to'o agora bee laiha.Hau hanesan komunidade sente triste tanba bee araska”, dehan José ba Grace Media iha suku Vila Verde–Dili, foin lalais ne’e.

Nia haktuir, kuandu bee laiha, alternativu seluk  mak sira tenki uza udan been hodi uza ba hariis. No durante ne’e sempre hato’o problema ne’e ba Governu maibé to’o ohin loron seidauk hetan resposta.
“Durante ne’e Governu seidauk fó apoiu bee moos iha aldeia materestu, problema ne’e difikulta tebes ami komunidade sira iha aldeia materestu”, Komunidade preokupa.

Relasiona problema ne’e, nia husu ba Governu sentral atu nune’e bele rezolve sira  nia problema tanba problema ne’e la’os foin akontese maibé dala barak ona to’o agora Governu seidauk rezolve.

Fatin hanesan, Xefe Aldeia  Materestu, Monica do Carmo dehan, hanesan Xefe Aldeia sente lamentavel tebes ba problema ne’ebé komunidade hasoru iha baze maibé to’o agora laiha rezultadu.

‘’Hau hanesan Xefe Aldeia Materesto, hau sente triste, menus bee moos, tempu udan mós ami nafatin  araska ba bee moos, hau tenta beik-beik ba SAS momentu ne’e  PNDS, hau halo proposta, atu dada bee moos iha aldeia materestu no fin ba too iha ne’eba SAS kansela”, Xefe Aldeia salenta.

Problema ne’e la’os de’it komunidade aldeia Materestu mak laasesu bee moos, maibé moos komunidade seluk mós laiha bee moos.**

Reportajen   Evalisa Sandra/Abilio Alves 

Friday, 21 February 2020

João “Ami Laiha Fatin Fa’an Modo”

(Grace Media), Dili – Negosiante ambulante suku Becora area terminal kontinua okupa dalan públiku hodi faan modo tanba laiha merkadu hodi akumula negosiante sira.

Negosiante ambulante, João da Silva sente lamenta polítika Governu hodi bandu negosiante sira faan sasan iha dalan. Tanba ohin loron Governu lakria kondisaun di’ak hodi akumula negosiante sira hodi faan sasan.

“Hau hanesan negosiante senti triste tanba ami laiha fatin fa’an modo. Fatin publiku sai hanesan kampu de traballu  ba ami negosiante sira iha merkadu terminal Becora”, dehan João ba Grace Media, Becora-Dili, foin lalais ne’e.

Govenu kria ona merkadu Taibesi no Manleuana, negosinate dehan, maibé merkadu rua ne’e do’ok susar hodi lori modo no sasan seluk hodi faan iha merkadu.

“Durante ne’e governu seidauk fó apoiu ba ami negosiante sira iha terminal Becora hanesan hari’i merkadu di’ak ba ami hodi halo negosiu”, preokupa João.

Iha fatin hanesan, Xefe Aldeia Carau-Mate, Suku Becora Jose Soares informa, tuir lolos Governu tenke kria merkadu ida iha terminal Becora hodi fasilita negosiante ambulante sira hodi halo negosiu.**

Reportajen : Luis Alves Sarmento   

Thursday, 20 February 2020

Governu Seidauk Fó Apoiu Bee Moos Komunidade Aldeia Malboro

(Grace Media), Dili - Komunidade Aldeia Malboro, Suku Ailok, João Pires hateten katak, hanesan komunidade senti triste durante ukun-an to’o ohin loron seidauk asesu ba bee moos tanba Governu seidauk fó atensaun. 

“Durante ne’e Governu seidauk fo apoiu ba bee moos iha ami nia Aldeia hodi difikulta komunidade sira iha Aldeia Malboro”, dehan João ba Grace Media iha Suku Ailok-Dili, foin lalais ne’e.

Nia haktuir, durante ne’e Governu seidauk fó apoiu bee moos ba iha Aldeia Malboro Suku Ailok no problema ne’e difikulta tebes komunidade sira nia atividade no komunidade sira obrigadu tenki kuru bee ho distansia ne’ebé dook.

“Hau hanesan komunidade husu ba Ministerio Obras Publiku (MOP) atu bele rezolve lalais ami nia problema ne’ebé, ami hasoru iha ami nia Aldeia Malboro ne’ebe seidauk asesu ba bee moos”, nia sujere.

 Iha fatin hanesan Xefi Aldeia Malboro, Domingos Andre informa katak hanesan Xefi Aldeia Malaboro rekoñese katak aldeia refere menus ba bee moos. Durante ne’e kanu bee moos nian hetan estragus husi mota.**


Reportajen: José Quitao de Orleans
 

SEPC Halo Lansamentu Ofisial Vistu Traballu

(Grace Media) Dili-Oitavu Governu liuhusi Sekretariu Estadu Protesaun Civil (SEPC), halo lansamentu ofisial ba vistu traballu iha Ministeriu Interior husi Diresaun Geral Servisu Migrasaun (DJSM) nian.

Tuir Secretariu Estado Protesaun Civil (SEPC), Alexandrino Xavier Araujo katak, objetivu husi lansamentu vistu traballu ne'e bazeia ba lei No. 11/2017 kona-ba migrasaun.

"Vistu sira ne'e uluk iha negosiu estrangeiru, ohin transfere fila fali mai iha migrasaun tanba ne'e hahu ohin dia 10/02/2020 halo ona lansamentu", dehan Alexandrino ba jornalista sira iha edifisiu Ministeriu Interior Vila Verde-Dili, foin lalais ne'e.

Nia haktuir, ho lansamentu ne'e, hatudu katak, oin ba oin  migrasaun mak sei fasilita hodi fó vistu traballu ba sidadaun estranjeiru nomós Timor oan sira ne'ebé hakat sai husi nasaun Timor-Leste.

 "Ko'alia kona-ba vistu presiza haree espasu ne'ebé di'ak, maibé tuir lei foun ne'ebé mak iha presiza halo ona tranferensia ba iha migrasaun hahu ba oin sira halo servisu vistu traballu", nia sublina.

Governu planu para espasu iha apropriadu, nia esplika, atu nune'e sira bele halo servisu di'ak, tanba ba oin sei kontinua saida mak uluk iha negosiu estrangeiru halo. Entaun espasu ne'e presiza mós atu aprofunda koñesimentu husi migrasaun.

Hafoin remata serimonia lansamentu, hetan kedas bensaun husi amu kapelaun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) akompaña husi Diretor Geral Sevisu Migrasaun, Sekretariu Estadu Protesaun Civil (SEPC) no funsionariu sira.**

Reportajen : Orlando Magno

ICS Realiza Orientasaun Akademika Ano Letivu 2020-2021

(Grace  Media), Dili- Instuto Ciensia de Saude (ICS), realiza programa orientasaun ba estudante foun ano letivu 2020-2021, objetivu atu lori estudante sira hodi koñese ambiente akademiku. Tema orientasaun mak prepara lideransa ho kualidade no profesional hodi kontribui ba prosesu dezemvolvimentu nasionál.
 
Fundador Institutu Ciensia Saude (ICS),  Antonio Domingos Morreira hateten, objetivu prinsipal husi orientasaun  mak lori estudante sira hodi koñese ambiente akademiku ICS nian, atu nune'e, wainhira sira halo estudu iha ICS sira bele hatene no koñese dosente sira tanba dosente hanesan auto prinsipal atu hanorin sira iha prosesu tomak.

"Ami hanesan fundador prinsipal, ami tenki orienta sira para oinsá halo orientasaun akademika, oinsá estudante foun sira bele hatene informasaun kle'an atu hatene prosesu tomak iha ICS", dehan Antonio ba jornalista sira iha ICS Comoro-Dili, foin lalais ne'e.

Nia haktuir, tinan-tinan ICS sempre simu estudante foun no numeru estudante sempre aumenta tanba formasaun ne'ebé ICS fó kapas. Entaun atrai ema hotu hakarak eskola iha ICS no tamba fiar katak tinan ida ne'e sei di'ak liu-tan hodi lansa programa foun, atu nune'e tinan oin mai sei diak liu tan.

Nunee mós, Estudante ICS, Dulce Maria Tavares senti kontente hodi hili eskola ICS sai fatin estudu ba nia hodi prepara nia-an ba iha futuru tanba ne'e nia hakarak agradese ba fundador ICS tanba bele hari ICS hodi akumula Timor oan hotu aprende iha laran.

"Liuhusi ida ne'e, ami bele hetan ami nia futuru ne'ebé di'ak, wainhira atu hetan susesu la'os deit husi natureza maibé husi ita nia esforsu no matenek", Maria agradese.

Entretantu estudante foun ICS hamutuk 575 mai husi departamentu lima mak hanesan Infermagen, Farmasia, Parteira, Nutrisaun no Analiza Laboratorio.**

Reportajen : Marcelino Fernandes

ICS Realiza Seminariu Objetivu Hasae Koñesementu Estudante Violensia Domestika

(Grace Media), Dili-Intituto Ciencia  de Saude (ICS) realiza seminar ho tema  Violensia Domestika. Objetivu husi seminar mak atu hasa'e koñesementu estudante nian atu estudante sira bele hadok-an husi aktu violensia.

"Realiza workshop kona-ba violensia domestika, atu hasai estudante sira nia koñesimentu atu nune estudante sira bele antisipa aktu violensia domestika, tanba aktus barak mak akontese  iha ita nia rai laran", dehan Vice Reitor III Asuntu Estudantil  i Alumni ICS, Herculano dos Reis Pinto ba jornalista sira iha edifisiu ICS Comor-Dili, foin lalais ne'e.

Nune mós orador, Raimundo dos Santos esplika, atividade workshop ne'e halo sensivilizasaun kona-ba violensia domestika no nia konsekuensia sira haree husi perspetiva Gerurgiaun nian no bazeia ba peskiza ne'ebé hala'o  tuir estudu tinan rua 2016-2017.

"Dezamina resultadu peskiza, espesial liu ba faktor risku hirak ne'ebé kontribui ba violensia domestika ne'ebé hakanek, moras barak no balun mate iha Hospital Nasional Guido Valedares", Raimundo afirma.

Rezultadu husi estudu ne'e, nia dehan, halo kompara ho estudu fulan neen (6) ne'ebé halo iha HNGV nomós referensia balun husi nasaun Papua Nova Guine iha 2018. Peskiza ida ne'e detekta mós katak fator risku ba violensia domestika ida, akontese mai husi ema sira ne'ebé nivel edukasaun minimo,  servisu ne'ebé lafiksu nomós parseiru intimo lafiar malu.

"Iha estudu ida ne'e mós detekta katak  armas ne'ebé atakdor sira uza mak katana, tudik, aidona, besi kanu, no husi hirak ne'e, barak mak baixa, maioria presiza operasaun no operasaun ne'e hanesan naha toda ida ba Governu liu-liu Ministru Saude hanesan fornesedor ba saude, tanba nia konsume fasilidade barak,  presisa rekursu humanu", Raimundo subliña.

Aktu violesia domestika ida ne'e, hamosu disabilidade (cacat) balun mate, balun lakon oan, nomós tenke lakon sira nia orgaun vital. Hanesan pesoal saude preukupa ho problema ida ne'e, la'os halakon nasaun de'it, maibé familia vitima sira mós lakon osan, wainhira sira sai vitima ba violensia domestika tanba, ba mai hospital hahan sira presiza durante baixa katak ne'e problema boot ba ema hotu hotu.**

Reportajem : Marcelino Fernandes /Aniceto Belo

   

Sosiedade Sivil Deskute Enkuadramentu Legal

(Grace Media), Dili - Forum Organizasaun Naun Govermental Timor-Leste (FONGTL) realiza diskursun publiku ho tema, identifikasaun enkuadramentu legal ba proteje papel sosiedade civil iha Timor-Leste hahu agora no ba futuru.
 
Diretor Exekutivu FONGTIL, Daniel Santos do Carmo esplika, objetivu prinsipal husi diskusaun ne'e atu provoka sosiedade sira fó hanoin ba malu no identifika enkuadramentu legal ba proteje papel sosiedade civil iha Timor-Leste.

"Ita hahu diskusaun, ne'e atu provoka sosiedade sivil nia hanoin, oinsá atu haree lejislasaun, sera que fó ona protesaun ou asegura no sustentavel servisu sosiedade sivil nian ba futuru'', dehan  Daniel ba jornalista sira iha salaun Tower Bar, Fatuhada-Dili, foin lalais ne'e.

Sosiedade sivil iha Timor ne'e nia kontekstu luan, nia dehan, tanba NGO forum mós ita bolu sosiedade sivil, maibé nia membru, ba sidadaun sira ne'ebé halibur-an bolu NGO, kompaña mós ita bolu sosiedade sivil, koperativa, igreja,

partidos politiku.

"Ita nia lei mak orienta sira no diferente  ida-idak iha nia lei, maibé NGO iha lei  ne'ebé regula ita nia-an, lei No.5/2005 ko'alia kona-ba asosiasaun no  fundasaun", Diretor subliña.

Ita iha liberdade atu fó ita nia espresaun, nia tenik, tuir konstituisaun artigo 40. Ita hakarak ema hotu-hotu komprende kona-ba konstituisaun, atu nune'e sidadaun sira hala'o nia servisu labele hetan presaun.

Nune'e mós, Ministru Reforma Legislatura Asunto Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhaes katak, lei No.5/2005 ne'e estabelese ho objetivu prinsipal mak atu regula ema hotu wainhira ita hala'o atividade ka organiza buat ruma, maibé la'os limite sosiedade sivil nia direito atu hala'o servisu.

Reportajem  : Marcelino Fernandes ba Grace media.

Wednesday, 19 February 2020

Prezidente Eleitu AJTL, Zevonia Kontra Informasaun Hoax

(Grace Media), Dili-Prezidente Eleitu Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa'e (AJTL), Zevonia Vieira dehan, AJTL hanesan mahon ba jornalista hotu-hotu tantu husi  média imprensa, eletrónika no online, kontra tebes ba aktu informasaun falsu (hoax) ne’ebé públika iha média.  
 
“Sai jornalista di’ak labele fó sai informasaun ne’ebé laloos, ita haree katak iha tempu agora,  era globalizasaun ema barak mak halo informasaun falsu, ida ne’e responsabilidade AJTL presiza halo”, dehan Zevonia ba jornalista sira wainhira remata kongresu AJTL ba dahaat (IV) foin lalais ne’e, iha studio 2 TVE-T.

Fó sai informasaun falsu ba públiku, nia esplika, ida ne’e nu’udar responsabilidade ba AJTL oinsá mak AJTL bele fó formasaun ba jornalista sira atu bele forma sira hodi sai jornalista ne’ebé di’ak, atu nune’e, antes jornalista sira fó sai tenke tuir  koridor jornalizmu nian nomós kumpri kodigu étika jornalistika.

"La’os ida ne’e de’it maibé fó mós spasu ba estajiariu no estudante Komunikasaun Social atu labele lakon oportunidade aprende kona-ba mundu jornalizmu, atu prepara sira nia-an sai jornalista, sira bele sai ponte ba soaiedade no audensia sira", Xefe Redasaun online Tafara informa.

Kona-ba relasaun externa ho asosiasaun jornalista sira iha rai liur, prezidente argumenta,  relasaun antes ne’e iha ona, agora ba oin, oinsá mak atu haforsa liu tan relasaun atu nune’e ita bele apoiu ba malu wainhira jornalista sira hetan problema ruma. 

“Ida ne’e mak vizaun i mehi, ho estrutura  nomós membru, hotu hotu hamutuk mak halo forsa AJTL. Vizaun AJTL ne’e rasik katak, ita luta hamutuk ho liberdade imprensa no expresaun, sai jornalista fó lia loos no justisa", Jornalista Senior afirma.**

Reportajen :Orlando Magno/ Aniceto Belo


Tuesday, 18 February 2020

Edukasaun Mak Xave Dezenvolvimentu, Blessing MGR Training Center Loke Formasaun


(Grace Media),Dili – Edukasaun mak sai xave ba dezenvolvimentu nasional tanba n’e, Blessing MGR Training Center hari’i atu eleva joven sira nia kapasidade no prepara sira  ba futuru ne’ebé di’ak.

Tuir Formador, Oscar Baltazar informa katak, Sentru Blessing MGR Training Center nu’udar sentru formasaun ida ne’ebé hamrik fó prioridade formasaun no kapasitasaun joven sira iha area edukasaun naun formal.

“Educasaun mak save importante ba dezemvolvimentu, ami hili  tau ba ami nia area ou sentru liu-liu educasaun naun formal ba vokasional, otomotif, electronic servis nomós ba driver”, dehan Oscar ba jornalista Grace Media iha Bairo-Pite-Dili foin lalais ne’e.

Kona-ba siensia, nia esplika, durante ne’e oferese formasaun liu-liu area Matematia, Fisica, Kimika, Ekonomia inklui lingua hanesan lingua, Portugués no Inglés ho ne’ebé level la hanesan.

“Blesing MGR Traning Center hari’i prioridade liu-liu ba ita nia situasaun agora tanba ita nia Governu fó ona karta ba sentru ida ne’e”, nia akresentra.

Iha fatin hanesan,  estudante, Jevonio Aleixu Gusmão esplika, nu’udar estudante sente kontente hodi partisipa kursu iha  sentru Blesing MGR Training Center tanba bele hetan esperensia barak.

“Orgulho tebes ba NGO blessing MGR training senter sai hanesan motivador tanba iha departementu Portugues, Inglesh, Matematika, Fisika, Kimika, Driver mekanika otomotif elektronika”, Jevonio kontente. 

Reportajen :  Cesar Pires/ Marcelino Fernandes 

Friday, 14 February 2020

Negosiante Obralan Suku Vila-Verde Husu Governu Kria Kondisaun Antes Hasai Sira

(Grace Media), Dili -Negosiante obralan suku Vilar-Verde husu Governu atu kria kondisaun antes hasai sira, se wainhira Governu lakria kondisaun mak sei fó impaktu ba sira nia atividade negosiu.

Tuir Negosiante Obralan Suku Vila-Verde, Marquita Juvencia Soares lamenta ba desizaun Governu nian atu hasai sira iha fatin faan obralan nian.  
“Ha’u hanesan negosiante sente triste ba desizaun Governu, atu hasai ami husi fatin ne’e, Governu tenke kria uluk fatin ba ami tanba fatin mak importante, atu ami bele hala’o ami nia  negosiu hanesan babain,” dehan Marquita ba Grace Media iha Suku Vila-Verde Dili foin lalais ne’e.

Se Governu hasai, mak sei fó impaktu ba atividade negosiu tanba sei lahetan osan hodi sustenta ba oan sira nia eskola nomós nesesidade uma laran 

“Ami nafatin fa’an obralan,  atu nune’e  bele  haree ba oan sira nia eskola nomós sustenta ba nesesidade loron-loron nian. Ha’u hanesan negosiante husu ba sekretariu estadu terras propriedade atu bele rezolve ami nia problema  kona-ba  negosiu  iha Suku Vila-Verde,” nia sujere.

Kona-ba desizaun Governu nian nia esplika, negosiante sira nafatin fa’an  obralan iha suku vila-verde, tanba  ne’e hanesan kondisaun ida ne’ebé obriga hodi faan atu hetan osan hodi bele sustenta ba nesesidade loron-loron nian.

“Ha’u nu’udar joven ida, nafatin  fa’an obralan iha bairo ne’e tanba hanesan kondisaun ou situasaun ida ne’ebé maka ha’u deside hodi nune’e bele sustenta ba ha’u nia futuru ne’e bele la’o di’ak nomós ba ha’u nia presiza moris,” nia esplika.**

Reportajen: Joselina Dos Santos