Wednesday, 11 September 2019

Saúde Di’ak Tenki Halo Exersisiu Regular

(Grace Media), Dili-Ministeriu Saúde hamutuk ho Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Sentru Formassaun Grace For Development (GFD), Estudante Ensinu superior hanesan UNTL, Cristal, UNDIL, ICS nomós liña ministerial sira realiza atividade la’o ain hahu husi Jardin Largo Lecidere to’o iha Cristu Rei, objetivu atu promove saúde di’ak.


Tuir Vise Ministra Saúde ba kuidadu saúde primaria em exerciciu, Elia A. A. dos Reis Amaral katak, objetivu husi atividade exersisiu fiziku ne’e nu’udar exersisiu regular, atu luta kontra moras kardiovaskular (moras ida ne’ebé afeita ba fuan) liuhusi atividade exersisu durante  minimu 30 minutu  por dia.

“Saude iha ita nia liman rasik, kuandu ita halo atividade saude ne’ebé di’ak sei hetan benefísiu husi atividade saúde ne’e rasik”, dehan Ministra ba jornalista sira iha Cristu Rei foin lalais ne’e.

Nia haktuir, atividade fiziku mak hanesan la’o, sa’e bisikleta, nani no dansa, atu nune’e bele garante fiziku no mental, se ita halo exersisiu hamutuk ema barak iha envairomentu bele halo promosaun, halo edukasaun ne’ebé di’ak atu nune’e bele eleva di’ak liu tan atividade. 

 “Mensajen ba ina, aman no oan sira karik iha de’it uma tenki book-an atu nune’e promove metabolismu (mudansa ka transformasau kimika ne’ebé afeita ba ema nia isin lolon), ne’ebé mak di’ak”, Vise MS sujere.

Iha sorin seluk, Diretór Administrasaun Ministeriu Saude, Francisco Borjes dehan, MS hamutuk ho OMS introdus atividade rua mak, atividade fiziku hanesan la’o ain objetivu atu promove no hadok-an husi moras hanesan tensaun aas, ran midar no struk. Seluk mak kampeonatu ne’e atu enkoraja inan feto sira iha timor tomak fó nafatin susu been exklusivu ba  bebe sira hahu husi moris to’o fulan neen no kontinua tinan rua.

“Atividade ida ne’e involve barak husi komunidade, linas ministeriais. Ida ne’e numero ida ne’ebé mak makas tebes, maibé ita hakarak aumenta barak liu tan, atu nune’e ema hotu bele sente katak atividade fiziku ne’e hanesan investimentu ida ba nia-an rasik atu bele hadok-an husi moras”, Francisco esplika.

Prevene di’ak liu duke kura, nia dehan, ita mós promove susu been inan tanba susu been inan ne’ebé mak konteudu nutriente di’ak tebes tanba  kontein mós anti body ne’ebé mak di’ak depois bele prevene luta hasoru moras.

Entertantu, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Rajesh Pandav informa, atividade la’o ain husi jardin largo lecidere la’o to’o iha Cristu Rei ne’e realiza tanba OMS hamutuk ho MS objetivu atu promove saúde di’ak.

“Atividade hanesan la’o ain, dansa, nani ne’e parte ida atu promove saude fiziku di’ak nomós mentalidade ne’ebé di’ak, kontra moras  kardiovarkular, hipertensaun. Ami iha kooperasaun di'ak ho instituisaun sira seluk hodi partisipa hanesan, UNTL, Cristal, UNDIL, ICS nomós organizasaun diferente sira, so hamutuk ita bele”, nia garante.

Mensajen ba públiku, nia dehan, ba ema hotu katak saúde di’ak tenki halo exersisiu regular no tenki promove nafatin saúde komunitariu atu nune’e ema hotu bele partisipa.*

Reportajen:  Ekipa Kobertura