“Hau
hanesan xefe suku sente ladun kontenti,
hau nia komunidade sira atu halo dokumentus ida araska oituan tanba komputador
laiha , apoiu serbisu iha atendimentu”, dehan Harmenio ba jornalista Grace
Media iha knar fatin, Kolmera-Dili, foin lalais ne’e.
Xefe
suku dehan, durante ne’e komputador ida mak iha no komputador ne’e, ema
estranjeiru ida mak fó ba estrutura suku hodi halo serbisu suku nian, maibé
husi Governu durante ne’e laiha uluk to’o agora.
“Komputador
ne`ebe uza ne`e la`os Governu Timor Leste mak fó, maibe ema estraneiru ida mak fó ajuda,
maibe lakleur a`at tiha ona. atu halo dokumentus ho lais ne`e araska tamba
ami komputador laiha”, Harmenio
preokupa.
Kona-ba
motorizada, nia esplika, foin lalais ne’e, sira simu ona, maibé farda mak laiha
no seidauk simu, atu ba tinan tolu ona (3) ona. Ita hatene katak farda ne`e
hanesan simbolu nasaun nian, xefe suku mós presiza uza atu komunidade bele
hatene ita, se lae komunidade lakoinese.
“Ami
ba komunidade nia leet, por ezemplu komunidade
hetan problema ruma, hetan dezastre ruma, komunidade hatene katak, ida ne`e xefe suku. Se la`e komunidade dehan
ne`e xefe suku ga la’os, xefe suku komunidade la hatene, tanba ami ho sira
hanesan no la iha simbolu”, nia afirma.
Salariu
xefe suku nian, nia sublina, durante fulan rua resin ona sira seidauk simu
salariu no lahatene problema ne’e iha ne’eb’e. Salariu xefe suku nian fulan ida
simu hamutuk dolar atus ida hat nulu ($ 140) no xefe aldeia fulan ida hamutuk
dolar atus ida ($ 100).
“Seidauk
simu, ami moris ho 140 dolar, ami xefe suku, xefe aldeia moris ho 100 dolar,
maibé hau prontu hodi halo knar ne`e. Serbisu
ne`e obrigasaun, dever ita nian ,
ami kontinua hala`o ami nia knar, kualker
oras, loron ka kalan, ema dere odamatan iha kalan mós tenke ser ba”,
Xefe suku tenik.
Relasiona
ho lixu ne’ebé komunidade kontinua soe iha fatin públiku, nia argumenta,
hanesan xefe suku kontinua fó hanoin ba komunidade sira atu kompri regulamentu
ne’ebé Governu fó sai ona katak tenke soe lixu iha lixeira fatin labele soe
arbiru iha fatin públiku. Se mak lakumpre sei hetan sansaun ka multa.*
Reportajen: Rosa Fernandes