“La’o Hamutuk, MKOTT mos sei selebra vitória, MKOTT partispa iha esforsu hotu ne’ebé Timor Leste halo,
solidaridade internasional povo tomak Timor Leste halo, atinji soberanita total,
integridade soberania total nasaun nian, Timor Leste hetan tiha ona nia
fronteira maritime, maske sei iha diskusaun barak, oinsa fahe nia
produsaun mina gas no great sunrise”,
dehan Kordenador ba jornalista Grace Media iha nia knar fatin Bebora-Dili, foin
lalais ne’e.
Nia haktuir, MKOTT no La’o Hamutuk selebra vitória ida ne’e
sei realiza iha assosiasaun HAK hamutuk ho movimentu sira seluk mak hola parte
iha MKOTT inklui populasaun sira. Nune’e, husu ba públiku tomak bele mai
partisipa iha selebrasaun ne’e.
“Oportunidade ida ne’e fó hatene katak, selebrasaun ida ne’e,
MKOTT sei halo asaun pasifiku liuhusi komferensia imprensa no atividade sira
seluk, atu fó solidaridade ba kolega nain rua Bitnes kay ho Bernard Karely, oras
ne’e dadaun iha hela presekusaun legal Kriminal iha Australia, ami atu husu Governo
Australia hapara prosesu kriminalizasaun kontra ita nia maluk nain rua ne’e”,
Celestino sujere.
Husu kona-ba dezenvolvimentu la’o iha Timor Leste, nia
dehan, desenvolvimentu politiku iha rai laran soberania tebes tanba ita haree
iha eleisaun timoroan sira mak kaer, partidu politiku, apuramentu, debate
politiku, sistema politiku, lejislasaun sira, integridade soberania nasaun nian,
ne’e metin tebetebes.
“Ita foin enfrenta nasaun jigante ida iha mundu ida ne’e,
Australia ita konsege konkista vitória,
ida ne’ebé fo sinal ida katak Timor Leste metin, Timor Leste politikamente seguru liu, kompara
ho rai sira seluk. Agora kona-ba
ekonomia, ita iha problema barak, difikuldade
barak, primeiru ita nia ekonomia dependensia ba petroleum, ita depende
ba importasaun, ita nia setor produtivu sira kontinua hetan difikuldade atu avansa”,
Celestino rekoiñese.
Politikus sira mós seidauk fó kondisaun diak ba setor
produtivu sira liliu setor ekonomia no setor sosiál. Entaun selebrasaun ida ne’e
ita uza hanesan momentu refletivu ida atu hanoin katak, ekonomikamente nasaun
sei iha problema no difikuldade, aproveita selebrasaun ida ne’e ita tenke
orgulu no ita tenke euphoria.
“Espetativa planu estratesiku desenvolvimentu nian ne’ebé
iha mehi bo’ot ne’e, ami konsidera katak, mehi ne’ebé hela ho mehi. Setor sira ne’ebé
besik ba ema kiak sira mak setor sosiál, ekonomiku sei falta tebtebes. Tanba
ne’e, husu ba Governu atu reforsa infraestrutura sira ne’ebé suporta setor sosiál
sira no ekonomiku sira ne’ebé bele ajuda ema kiak sira”, nia husu.
Nia mós husu ba povu no sosiedade tomak i sosiedade politiku
sira, presisa hanoin katak ita nia soberania politika ne’e metin no seguru liu
kuandu soberania ekonomia forte, entaun tenke halo investimentu oinsa atu orienta
ba kapasidade, edukasaun, saude, agrikultor, bee no saneamento, malnutrisaun ema
nian presisa hadia atu bele sai husi husi difikuldade.
Reportajen: Macelinho Fernandes/Nelson
Ximenes