Thursday, 15 August 2019

MKOT-LA’O HAMUTUK Sei Selebra Vitoria

(Grace media), Dili- Kordenador la’o hamutuk, Celestino Gusmão hateten katak iha loron 30 fulan Agusto tinan ne’e (2019) Movimentu Kontra Okupasaun Tasi Timor (MKOTT) hamutuk ho organizasaun La’o Hamutuk sei selebra vitória kona-ba fronteiras maritime entre Governu rua Timor-Leste ho Australia liu husi asinatura ratifikasaun  tratado  fronteira maritimas no 20 anos referendu.

“La’o Hamutuk, MKOTT mos sei selebra vitória, MKOTT  partispa iha esforsu hotu ne’ebé Timor Leste halo, solidaridade internasional povo tomak Timor Leste halo, atinji soberanita total, integridade soberania total nasaun nian, Timor Leste hetan tiha ona nia fronteira maritime, maske sei iha diskusaun barak, oinsa fahe nia produsaun  mina gas no great sunrise”, dehan Kordenador ba jornalista Grace Media iha nia knar fatin Bebora-Dili, foin lalais ne’e.

Nia haktuir, MKOTT no La’o Hamutuk selebra vitória ida ne’e sei realiza iha assosiasaun HAK hamutuk ho movimentu sira seluk mak hola parte iha MKOTT inklui populasaun sira. Nune’e, husu ba públiku tomak bele mai partisipa iha selebrasaun ne’e.

“Oportunidade ida ne’e fó hatene katak, selebrasaun ida ne’e, MKOTT sei halo asaun pasifiku liuhusi komferensia imprensa no atividade sira seluk, atu fó solidaridade ba kolega nain rua Bitnes kay ho Bernard Karely, oras ne’e dadaun iha hela presekusaun legal Kriminal iha Australia, ami atu husu Governo Australia hapara prosesu kriminalizasaun kontra ita nia maluk nain rua ne’e”, Celestino sujere.

Husu kona-ba dezenvolvimentu la’o iha Timor Leste, nia dehan, desenvolvimentu politiku iha rai laran soberania tebes tanba ita haree iha eleisaun timoroan sira mak kaer, partidu politiku, apuramentu, debate politiku, sistema politiku, lejislasaun sira, integridade soberania nasaun nian, ne’e metin tebetebes. 

“Ita foin enfrenta nasaun jigante ida iha mundu ida ne’e, Australia ita konsege konkista  vitória, ida ne’ebé fo sinal ida katak Timor Leste metin,  Timor Leste politikamente seguru liu, kompara ho rai sira seluk. Agora  kona-ba ekonomia, ita iha problema barak, difikuldade  barak, primeiru ita nia ekonomia dependensia ba petroleum, ita depende ba importasaun, ita nia setor produtivu sira kontinua hetan difikuldade atu avansa”, Celestino rekoiñese.

Politikus sira mós seidauk fó kondisaun diak ba setor produtivu sira liliu setor ekonomia no setor sosiál. Entaun selebrasaun ida ne’e ita uza hanesan momentu refletivu ida atu hanoin katak, ekonomikamente nasaun sei iha problema no difikuldade, aproveita selebrasaun ida ne’e ita tenke orgulu no ita tenke euphoria.

“Espetativa planu estratesiku desenvolvimentu nian ne’ebé iha mehi bo’ot ne’e, ami konsidera katak, mehi ne’ebé hela ho mehi. Setor sira ne’ebé besik ba ema kiak sira mak setor sosiál, ekonomiku sei falta tebtebes. Tanba ne’e, husu ba Governu atu reforsa infraestrutura sira ne’ebé suporta setor sosiál sira no ekonomiku sira ne’ebé bele ajuda ema kiak sira”, nia husu.

Nia mós husu ba povu no sosiedade tomak i sosiedade politiku sira, presisa hanoin katak ita nia soberania politika ne’e metin no seguru liu kuandu soberania ekonomia forte, entaun tenke halo investimentu oinsa atu orienta ba kapasidade, edukasaun, saude, agrikultor, bee no saneamento, malnutrisaun ema nian presisa hadia atu bele sai husi husi difikuldade. 

Reportajen: Macelinho Fernandes/Nelson Ximenes