Tuir
Diretor Exekutivu FONGTIL, Daniel Santos do Carmo katak, FONGTIL hakarak inisia
dialogu ho Ministeriu Saude (MS) ho hanoin ida hakarak partisipa no kontribui di’ak
liu tan atinji mehi Ministeriu Saude nian.
“Objetivu
husi dialogu ne’e FONGTIL a prezenta idea no fó solusaun husi prespetiva
sosiedade sivil, relasiona ho situasaun atual iha seitor saude, promove
komunikasaun akomodativu entre sosiedade sivil ho ministeriu saude, ganha
konfiansa nu’udar parseiru kritiku”, dehan Diretor liuhusi diskursu iha otel
Timor-Dili, foin lalais ne’e.
“Dezafius
iha seitor saude ema hotu hatene no ema hotu ko’alia, maibé oinsa atu buka
solusaun ba dezafiu ida eziste. Dala barak ezije Ministeriu Saude, ita haluha
tia dever siviku katak fó hanoin, fó opsaun ba ministeriu atu solusiona.
FONGTIL prontu hadia implementasaun politika programa no atividade ministeriu saude
nian liuhusi auditoria sosiál”, Diretor kompromete.
Iha fatin hanesan, Vise
Ministru Dezenvolvimentu Estratejiku Saude no Ministru Saude Interinu, Bonifacio Maucoli dos Reis sente, onradu ba konvite hodi
partisipa dialogu ne’e, hodi deskute hamutuk, buka solusaun ba problema seitor
saude iha Timor Leste liuhusi dignistiku saude nasional.
“Ida
ne’e, hatudu katak saude ne’e ita hotu nian, ita hotu iha komprimeiru no
responsabilidade, atu lori saude ba oin ho objetivu ida de’it mak povu hetan
saude diak”, Francisco afirma.
Oitavu
Governu konstitusional, nia sublina, aserta pilar dezenvolvimentu seitor saude
iha TL, MS atensaun ba prioridade hitu (7) hanesan, prestasaun ba servisu kuidadu
saude primarius, prestasaun ba servisu kuidadu saude ospitalar, infraestruturas
iha seitor saude, jestaun no distribuisaun ba medikamentus no ekipamentus
medikus, merjensias medikas, jestaun no administrasaun ba seitor saude, rekursu
umanus ba saude.
Nune’e
mós, Koordenador Unidade Apoiu ba Sosiedade Sivil iha Gabinete Primeiru
Ministru (KUASS-GPM), Filipe da Costa rekoiñese, sosiedade sivil iha papel
importante atu buka solusaun ba problema hamutuk ho Governu. Ne’e nu’udar
prinsipiu fundamental sosiedade sivil nia ne’ebé hakerek ona iha konstituisaun
RDTL.
“Dialogu
ida ne’e, parte hotu iha papel, ami
kontente liuhusi fundu apoiu sosiedade sivil ba auditoria sosiál no
implementasaun programa iha baze. Atividade presiza fó feed back ba iha Governu, ida ne’e realiza ho espiritu”, Koordenador
subliña.
Dialogu hanesan ne’e mak
dalan di’ak liu, nia tenik, tanba
liuhusi dialogu bele fó hanoin ba malu, ba diretor, ministru, Parlamentu
Nasional. Liuhusi dialogu ne’e, bele fó hanoin pozitivu ba malu atu bele identifika
no fó solusaun ba problema ne’e.
Entertantu,
Xefe Casa Sivil, Francisco Vasconscelos rekoñese, saude nu’udar direitu fundamental
sidadaun hothotu nian, tanba konsagra ona iha konstituisaun. Nune’e mak Governu
iha responsabilidade atu implementa programa hotu atu segura direitu sidadaun
nian.
“Ema
hotu iha kapasidade asume responsabilidade, tau hanoin hamutuk, povu ida ne’e
bele moris iha saude di’ak. Iha 2011, dadus statistika hatete, ita iha postu
saude públiku hamutuk 193, ita iha sentru saude komunitaria 66, privadu 26 no
ospitais 6, total hamutuk 291”, nia aprezenta.
Ida
ne’e mak dadus, asesor dehan, maibé presiza iha vizaun atu atinji metas katak
povu hetan saude ne’ebé di’ak. Saude esensial tebes ba garante kualidade moris
sidadadaun hothotu nian. Dadus ne’e mós atu bele fasilita ita boot sira
sosiedade sivil no Governu bele deskute tanba Prezidente Republika nia
komprimisu mak tau inkluzasaun sosiál oinsa mak ema moris, la’os iha osan deit,
maibé mós tenke iha saude no edukasaun ne’ebé diak.*
Reportajen:
Ekipa Kobertura