• Pratika Sobu no Monta CPU

    Estudante Husi departamentu Informatika hala'o pratika ba Komputador

  • Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P

    Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P Dacky Belo

  • Estudante Jornalismu Halao Pratika

    Estudante Jornalismu hala'o pratika kona ba Shoot Imajen

Sunday, 30 June 2019

TLV INAGURA BEE MOOS IHA ALDEIA RILEKO

(Grace Media),Maubise-Timor-Leste Vision (TLV) hamutuk ho Australian Workforce Development Program akompaña husi Administrador Postu, Xefe Suku, Xefe Aldeia inklui Autoridade Seguransa no komunidade iha Aldeia Rileko, Suku Maubisse Vila, Postu Administrativu Maubise, Munisipiu Ainaro hala’o inagurasaun ba bee moos no saneamentu.

Tuir Prezidente Timor Leste Vision  (TLV), Abel da Costa hatete katak, bee moos no saneamentu, ohin hetan inagurasaun iha Aldeia Rileko tanba kontribuisaun husi komunidade sira.

“Ami hakarak agradese ba tiu, tia no alin sira, tanba imi nia serbisu, mak projetu ne’e bele la’o to’o susesu”, dehan Prezidente TLV liu husi diskursu iha Serimonia inagurasaun bee moos iha suku Rileko-Maubisse, Sabadu (22/06/2019).

Prezidente haktuir, TLV harii iha tinan 2004 husi timor oan sira eskola iha Australia, objetivu mak hakara atu ajuda estadu Timor-Leste  hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional liu husi dada bee moos no harii saneamentu baziku ba komunidade sira.
 
“Ohin dada ona bee moos ba ita boot sira, hau husu ba imi, sasan sira iha kuidadu, ho di’ak tanba di’ak ba komunidade, di’ak ba oan nia futuru. Kuidadu sasan hanesan imi nian rasik”, Prezidente apela.

Prezidente sublina, dada bee moos ba Aldeia Rileko, besik kilomentru hitu, total uma kain hetan bee moos hamutuk 63, ho osan hamutuk 22 mill. Projetu ne’e la’o durante tinan rua hahu husi 2018 to’o 2019. Projetu ne’e la’o kleur tanba problema udan no mós orsamentu apoiu atividade.

“TLV nia prespektiva ba oin mak hakarak atu serbisu hamutuk nafatin ho komunidade atu atinji  estadu nia objetivu dezenvolvimentu nasional liliu iha area edukasaun, bee moos saneamentu no kapasidade joventude nian iha future”, Prezidente garante.

Iha fatin hanesan, Administrador Postu Administrativu Maubisse, Luis Casmero Lopes esplika, hanesan Administrador Postu Administrativu Maubisse hodi komunidade nia naran hato’o agradesementu ba TLV tanba bele dada ona bee moos no harii saneamentu ba komunuidade sira iha Aldeia Rileko.

“Agradese ba TLV tanba dada ona bee moos ba komunidade sira. Espera asaun la’os iha ne’e deit sei kontinua nafatin tanba Maubisse sei presiza nafatin. Ida ne’e mak sentidu parseiru entre Governu no sosiedade sivil”, Administrador agradese.

Administrador mós husu ba komunidade sira tenki kuidadu bee moos ho di’ak, tanba bee moos importante ba ema nia moris, se laiha bee ema labele moris. Komunidade Aldeia Rileko tenki orgullu bele hetan bee moos Aldeia seluk seidauk hetan.

Entertantu, Komunidade Aldeia Rileko, Jeronimo Mendonça Sarmento sente kontente tanba TLV bele ajuda sira hodi dada bee moos no harii sanitasaun ba sira no sira kompromete sei kuidadu sasan ne’e ho di’ak.

“Durante TLV seidauk tama, ami kuru bee husi mota, se udan boot ami tenki kuru husi kalen. Ami sente orgullu tanba TLV bele dada bee moos ba ami. Ami hato’o obrigado ba TLV tanba bele apoiu ami ho bee moos”, Komunidade agradese.*

Reportajen: Raimundo S. Fraga/ Nelson Pereira



Monday, 10 June 2019

MOTA COMORO SAI FATIN SERBISU BA JOĂO

(Grace Media),Dili–Mota Komoro oras ne'e sai fatin serbisu ba Joăo hodi buka osan atu sustenta ba nesesidade uma laran no oan nia futuru basa nesesidade no osan nia futuru sai responsabilidade aman nian tanba aman mak sai nudar mahon ba oan sira. 
Traballador, Joăo Sarmento Kutino esplika katak, serbisu hanesan traballador suru rai henek iha mota Komoro ne’e nudar serbisu ida ne’ebé halo, maske todan, maibé pasiensia nafatin hodi simu realidade ne’e.

“Hau senti triste wainhira loro-manas habai hau iha mota laran maske to’o semana ida maka foin tula ret ida, maibe hau nafatin pasensia hodi buka osan atu selu hau nia oan sira nia eskola”, dehan joão ba Jornalista Grace Media iha Komoro-Dili foin lalais ne’e.

Nia haktuir, serbisu iha mota laran la’os foin hahu, maibé ne’e kleur ona iha tinan rihun rua hitu (2007) to’o ohin-loron. No osan ne’ebé hetan menus tanba depende ba ema tula rai henek.

“Rai-henek loron ida tula ret ida, konforme sorte, dala ruma la tula to’o semana mak  foin tula. Atu tula loro-loron ne’e laiha, rai-henek kuandu to’o semana maka foin tula ret ida folin $.15.00 dolar , dala ruma menus husi $.15.00 dolar konforme husi ema tula”, Joăo dehan.

Joăo sublina, esforsu sira ne’e halo tanba osan nia futuru, oan hamutuk nain sia. Oan sira ne’e eskola hotu. Sira remata deit eskola Sekundaria lakontinua tanba osan laiha hodi suporta oan sira nia eskola, maibé alternativu seluk mak haruka sira tuir deit kursu.*

Reportajen : Serafino Eugenio Soni

KFH LOKE ESKOLA PRE-PRIMARIA GRATUITA IHA DILI

(Grace Media), Dili–Edukasaun mak xave ba dezenvolvimentu nasional tanba ho edukasaun mak bele forma ema sai matenek. Nune’e Klibur Foinsae Humanitaria (KFH) loke eskola pre-primaria ho gratuita iha suku Hera Postu Administrativu Kristu Rei, Munisipiu Dili.

Tuir Kordenador Klibur foinsae humanitaria (KFH) Sentru Kuluhun,  Alexandre Delisio Gilbrant  Soares de Fatima katak, KFH hamrik hakarak kontribui ba dezenvolvimentu nasional liu husi edukasaun naun forma ho gratiuita ba joven sira.

 “Hau sente kontente tebes tanba ami hamutuk ho ami nia maluk juventude  grupo Klibur Foinsae Humanitaria (KFH) harii eskola pre-primaria  iha Hera ,  gratuita ba ema hotu hodi asessu ba edukasaun, ami hakarak Timor oan tenki matenek”, Dehan koordenadoor ba Jornalista Grace Media iha nia Knaar fatin Taibesi-Dili foin lalais ne’e.

Kordenador  KFH haktuir, eskola ne’e harii husi juventude KFH tanba sira hakarakTimor oan tenke matenek no sira loke kursu gratuita ba ema ne’ebé mak la iha forsa atu selu, tanba sira iha mehi hakarak Timor oan tenki matenek.

“Ami loke kursu ne’e durante tinan rua (2), eskola ida ne’e kategoria edukasaun naun formal, maibé karik ami iha posibilidade sei bele muda  ba  edukasau tanba fatin ne’e adekuadu. Ami haree labarik sira barak mak la asessu ba eskola pre-primaria tanba menus finanseiru no labarik ba liu eskola primaria. Ho razaun hirak ne’e mak ami hakarak harrii eskola ida ne’e ho gratuita atu nun’e labarik sira bele asessu hotu ba eskola pre-primaria”, nia argumenta.

Nia salenta, material hirak ne’ebé apoiu, hodi harii eskola ida ne’e, mai husi membru KFH rasik, barak liu mai husi Diretor KFH ho material hanesan kalen, besi, rai-henek no sementi, maibé kontribuisaun balun mós husi estudante no inan-aman no rai harii eskola ne’e nain ba tiha Inglatera iha tempo okupasaun Indonesia, agora rai ne’e okupa husi Diretor KFH desde tempu okupasauaun Indonesia.

Iha sorin seluk Diretor Ezukutivu KFH,  Domingos Pereira esplika katak,  intensaun loke eskola  pre-primaria ho gratuita tanba atu ajuda ema sira ne’ebe kbiit laek nia oan sira susar atu asessu ba edukasaun.

 “Hau hanesan Diretor hau promete katak sei lori Klibur Foinsae Humanitaria(KFH) ba oin ho diak,  liu husi fahe esperiensia ba estudante sira, tanba sira mak sai futuru jerasaun”, nia afirma.

Hanesan  Joven no timor oan iha interese atu harii eskola, maibé presiza tulun husi governu liu-liu Ministeriu Edukasaun (ME) atu bele ajuda parte rekursu humanu no fasilidade sira tanba KFH ho misaun katak, edukasun popular no vizaun hakrak timor oan tenke  matenek, moto mak hakarak matenek lakarak matenek.*

Reportajen: Maria Zelia Varela 

XEFE SUKU KOMORO HUSU BA SAS HADIA KANALIZASAUN BEE MOOS


(Grace Media), DILI— Xefe Suku  Komoro, Postu Administrativu Dom. Aleixo, Munisipiu Dili, Eurico da Costa de Jesus husu ba governu liliu Serbisu Agua no Saneamentu (SAS) atu bele hadia kanalizasaun bee moos tanba komunidade balun kontinua lahetan bee moos tanba impaktu husi liga dap illegal.

 “Hau hanesan Xefe Suku husu ba governu atu fó atensaun no hadia kanalizasaun ne’ebé mak komunidade sira estraga, atu nune’e komunidade sira bele asesu fila-fali ba be’e moos”, dehan Xefe suku ba jornalistra Grace Media iha nia knar fatin foin lalais ne’e.

Xefe suku haktuir, komunidade Aldeia 4 Setembro asesu hela bee moos, maibé  bee  nia forsa mak kiik, atu fahe ba uma kain hotu-hotu iha Aldeia 4 Setembru.

“Komunidade hotu-hotu iha aldeia  4 Setembro  halo kontribuisaun hodi hola kanu no halo tanke,antes atu halo tanke  iha NGO ida ne’ebé mak ajuda sira ho material, entaun halo tanke, ramata hotu mós bee mai ladun maka’as nafatin, tanba iha komunidade balun mak la iha konsiesia sira uza dap hodi dada be’e”, lamenta Xefe Suku.

Entertantu, Komunidade Suku Komoro Aldeia 4 Setembro, Etelvina de Deus  katak,hanesan komunidade sente triste tebes tanba durante ne’e laasesu bee moos hodi fo impaktu ba sira nia atividade lorloron. 

“Ha’u hanesan komunidade sente triste tebes tamba be’e ne’ebe ami asesu la suficiente ba ami nia moris lor-loron nian”, Komunidade preokupa.

Relaciona ho problema ne’e, hanesan komunidade, husu ba Governo liu-liu Serbisu Agua no Saneamentu (SAS) atu  bele rezolve lalais problema ne’ebe komunidade sira enfrenta.*

Reportagen= Joana Cardoso/Maria Casilda Abel

EBC KATOLIKA LAHOMEA MENUS FASILIDADE ESKOLA

(Grace Media), Maliana-Ensino Basiku Central (EBC) Katolika Padre Manuel Luis suku Lahomea, Postu Administrativu Maliana, Munisipiu Bobonaro, oras ne’e hasoru problema menus fasilidade eskola nian hodi fo impaktu ba prosesu aprendisajen.
 
Tuir Estudante EBC Katolika Maliana, Novelia Faustina Lopes katak,  hanesan estudante sente triste tanba durante ne’e hasoru problema menus  fasilida hanesan livru, profesores inklui  programa merenda eskolar paradu.

“Hau  sente triste tanba bainhira  hau  hare, ami nia eskola  menus livru hanesan livru matematika, livru inglesh no professores  la to’o mai ami, depois  merenda  eskolar”, Dehan estudante  ba  jornalista Grace Media iha EBC Katolika Lahomea-Maliana, foin lalais ne’e.

Relasiona ho problema ne’e, estudante esplika, problema ne’e akontese kleur ona, maibé to’o ohin loron laiha ukun nain sira mak mai rezolve problema ne’e. Tan ne’e, nia husu  ba  governo  liu-liu  Ministru  Edukasaun  (ME) atu  bele  resolve  lalais  problema  ne’e.

“Hau husu ajuda ba Ministro Edukasaun  (ME), atu  nune’e  bele  fo  livru  no aumenta  professor iha ami  nia  eskola  hodi bele kompleta  ami nia  material. No husu mós ba Ministro Edukasaun hodi resolve  ami nia problema nee”, Novelia Sujerre.

Iha sorin seluk Director EBC Catolika, Adelino Afonso esplika, hanesan diretor  rekoñese  katak,  eskola  ne’e enfrenta fasilidade durante tinan barak ona, maibé to’o ohin loron seidauk iha atensaun husi  Ministeriu Edukasaun.

“Problema menus fasilidade, livru, menus  profesores tanba  menus  orsamentu,   atu selu profesor sira,  ami dada  profesores husi eskola sira seluk,  hodi mai hanorin  Estudante eskola   EBC   Catolika Padre Manuel   Luis”, nia afirma.*

Reportagen:  Maria Caçilda Abel

Sunday, 9 June 2019

ISC KOMEMORA ANIVERSARIU EZISTENSIA DALA 35 HO ATIVIDADE SERTAME, DESPORTU

(Grace Media), Dili-Institutu Superior Cristal (ISC) selebra aniversariu ezistensia ba dala 35  no selebra mos loron padroeira fundasaun cristal nain feto Maria Auxiliadora dos kristaun ho atividade desportu, sertame (kadi kakutak) inklui Cappin Day husi estudante Departamentu Infermajen no Parteira-ISC.
 
Tuir Presidente Komisaun Eventual, Abrão Pereira hatete, ISC marka tan istoria foun tanba selebra nia aniversario ba dala 35 no selebra loron padroeira fundasaun cristal nain feto Maria Auxiliadora dos kristaun liu-liu ba fundador sira.

"Haksolok bo'ot fundasaun cristal liu-liu ba ema na'in 10 ne'ebé mak funda ka hari eskola refere, ohin loron bele hakiak ona ema barak, signifika fó ona produtus ka haki'ak ona ema, parte kapasitasaun hanesan prepara rekursu, familia, igreja no mós sosiedade ba nasaun Timor Leste", dehan Abrão ba jornalista sira iha ISC Balide-Dili, Kuarta (05/06/2019).

Presidente Komisaun haktuir, dia 5 juñu loron importante no inspira tebes ema hotu atu hatene katak ezistensia ISC sai hanesan mata-dalan ba edukasaun, maibé mós promove talentu hodi hakiak koñesementu kapasidade hodi bele prense prosesu dezenvolvimentu nasional.

"Fundasaun cristal sai hanesan mata-dalan ba iha edukasaun, maibé mós promove talentu no hakiak koñesementu kapasidade hodi bele prense ba iha nasaun doben Timor Leste", nia afirma.

Estudante ISC husi Departamentu Infermagen no Parteira aproveita halo Cappin Day (halo juramentu), Abrão salenta, atividade ne'e parte ida husi selebrasaun loron ezistensia ISC nian, hodi prepara sira nia-án atu hala'o sira nia kna'ar iha terenu durante fulan tolu nia laran halo estajiu.

"Ohin estudante finalista husi Fakuldade Siensia Saude halo Cappin Day sira atu tun ba iha terenu hodi atende pasiente sira iha ospital referal no mos klinik sira seluk, estudante sira ne'e hamutuk 231, sira pratika fulan 3 iha Dili laran, liu husi estajiu bele kapasita liu tan sira nia koñementu profisional nu'udar enfermeiru ka parteira atu servi no kuidadu saude iha rai doben Timor -Leste", Presidente enkoraja.*

 Reportajen: Orlando Magno/Carlos Quenat