Friday, 31 May 2019

SOSIEDADE SIVIL PARSEIRU GOVERNU NO SAI KONTROLO SOSIAL

(Grace Media), Dili-Sosiedade sivil la’os fungsionariu publiku, sosiedade sivil la’os emprejariu, maibé sosiedade sivil hanesan organizasaun ida ne’ebé mak organzia husi komunidade ho vizaun ida atu ajuda governu ho prinsipiu voluntarismu.

Tuir Diretor Interino Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL), Lorenço Tito Ximenes Lopes katak, FONGTIL hari iha tempu Indonesia hafoin naksobu tanba okupasaun Indonesia, re-estabelese tinan 2000, to’o ohin loron kooperasaun serbisu ho governu la’o di’ak.

Oitavu governu nafatin halo kooperasaun di’ak ho sosiedade sivil sira, tanba sira preve osan ba sosiedade sivil ajuda governu. Parte ita halo kontrolo sosial, parte ida ita hanesan parseiru”, dehan Diretor Interino ba jornalista Grace Media iha nia knar fatin, Kaikoli-Dili, Kinta (30/05/2019).

Diretor Interino esplika, FONGTIL (Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste) hanesan organiasaun ida halibur NGO sira ho vizaun ida kontribui ba dezenvolvimentu nasional. Organizasaun sira ne’e mai husi igreja, organizasaun juventude, organizasaun komunitaria, organizasaun kultura rejista hamutuk 339 kompostu husi organizasaun nasional, lokal no internasional, maibé numeru ne’e sempre sae tun tanba misaun remata no mós problema fundus. 

“Atividade membru organizasaun nian iha area oioin, balun halo atividade agrukultura, balun ba edukasaun naun formal, fo reinamentu ba joven sira hasae kapasidade para bele hetan serbisu, balun ba iha area advokasia”, Lorenço afirma.

Lorenço esplika, ezistensia sosiedade sivil importante tebes tanba hakarak fo hanoin ba governu, kuandu governu halo atividade mak ladiak sosiedade sivil iha papel atu fo hanoin ba governu para bele hadia prestasaun serbisu, importante fo benefisiu ba komunidade. 

“Governu no sosiedade sivil hanesan parseiru dezenvolvimentu ita tenke fo hanoin ba malu katak buat ne’ebé mak sira hetan sira informa ba malu. Objetivu jeral husi informa ne’e katak ita ajuda governu para utiliza orsamentu ne’e primeiru efetivu segundu efisien”, Lorenço salenta.

Nia tenik, primeira ves Iha Timor Leste ONG sira asina ona akordu ho governu liu husi VI governu konstitusional, Xefe governu asina ona ho FONGTIL atu fo espasu ba membru ONG sira hotu no komunidade atu halo programa auditoria sosial. Auditoria sosial ne’e signifika fo espasu ba sosiedade sira atu bele halo monitorian ba prestasaun serbisu governu nian.

“Kada tinan governu sempre aloka orsamentu ba sosiedade sivil liu husi Gabitenete Primeiru Ministru iha Gabinete Apoiu Sosiedade Sivil, unidade ida ne’ebé mak responsavel ba jere fundus hodi loke dalan ba ONG sira atu bele aplika, objetivu mak oinsa atu halakon kiak no haforsa kapasidade organizasaun sosiedade sivil sira, exemplu governu nia obra ruma iha munisipiu kuandu lahatudu kualidade ita informa ba governu, ita lakondena”, Lorenço tenik.

Nia salenta, dezafius ne’ebé sosiedade sivil sira hasoru mak hanesan problema sustentabilidade tanba durante ne’e barak liu depende liu ba doadores, se doadores sira laiha mak ONG sira taka. Tanba ne’e mak FONGTIL buka hela estratejia katak dalan di’ak, primeiru ita koko ona politika sustentabilidade. Ita tenke iha hanoin fo treinamentu balun ba ONG sira buka osan rasik. 

“Ami foin dadaun ami koopera ho fundus governu liu husi treinamentu ba ONG sira oinsa atu buka dalan rasik ezemplu halo planu negosiu, labele depende ba orsamentu liu-liu doadores no governu, ita fiar iha tinan hirak mai ne’e bele iha rasik osan ou halo estratejia fundraising buka rasik osan”, Lorenço optimista.*

Reportajen: Nelson Ximenes