• Pratika Sobu no Monta CPU

    Estudante Husi departamentu Informatika hala'o pratika ba Komputador

  • Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P

    Formador Jornalismu foto hamutuk ho Presenter RTTL e.P Dacky Belo

  • Estudante Jornalismu Halao Pratika

    Estudante Jornalismu hala'o pratika kona ba Shoot Imajen

Tuesday, 30 April 2019

NEGOSIANTE KONTINUA FAAN SASAN DALAN NININ

(Grace Media), Dili-Negosiante sira iha kapital Dili barak kontinua okupa fatin publiku liu-liu Estrada hodi hala’o atividade negosiu tanba laiha fatin propriu hodi akumula negosiante sira iha kapital Dili.

Tuir Negosiante, Roza Ferandes katak, hanesan negosiante sente triste tebes tanba laiha fatin ne’ebé proprio hodi hala’o atividade negosiu, maske iha Estrada ninian maibé pasiensia fa’an nafatin.

“Hau sente triste tebes tanba,tinan barak ona,iha Aldeia Nicolau Lobato, suku Comoro, ami hasoru hela problema ba fatin fa’an sasan, wainhira ami fa’an iha area estrada ninin ne’e, seguransa wali kota sira duni ami, hadau hotu ami nia sansan”, dehan Roza ba jornalista iha suku Comoro-Dili foin lalais ne'e.

Negosiante haktuir, tuir lolos Governu iha hanoin karik, Governu bele kria fatin propriu ba negosiante sira parte suku Komoro, atu nune’e bele fasilita sira nia atividade negosiu ne’e ho diak.

“Ami ba fa’an iha Taibesi ho Manleuana, maibe ami sente dook tebes tanba ida ne’e mak ami mantein nafatin  fa’an  iha fatin ida ne’e. Depois ami hetan fatin mós hanesan deit, ema barak mak fa’an iha ne’eba dalaruma, ami  nia modo barak mak hetan estraga”, nia esplika.

Kona-ba Problema fati, negosiante ne’e mós hakarak husu ba Governu liu-liu parte kompetente bele kria fatin diak ba sira, tanba problema ne’e laos foin akontese maibé kleur ona to’o ohin loron seidauk rezolve.*

Reportajen: Norberto P.C.de Deus

EMBAIXADOR AUSTRALIA-SEKOMS LANSA FILME “THE SAPPHIRES" HO LIAN TETUN

(Grace Media), Dili-Governu Australia liu husi Embaxador Australia mai Timor-Leste hamutuk ho Governu Timor Leste liu husi Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) lansa filme foun ho titulu “THE SAPPHIRES”, objetivu husi lansamentu filme ne'e, atu hatudu ba publiku.
 
Embaixador Australia mai Timor Leste, Peter Roberts esplika, hanesan embaixador sente kontente ba lansamentu filme “THE SAPPHIRES”, tanba filme ne'e tradus ba lian tetun nudar sinal kooperasaun diak entre Timor Leste ho Australia.

"Hau sente kontente tebes, filme ida ne'e iha lian tetun, filme ida ne'e kona-ba funu Vietname. Liu husi filme timor-oan bele komprende kona-ba Australia nia kultura", dehan Peter ba jornalista sira iha Benfika-Dili foin lalais ne'e.

Embaxador hatutan, filme ne'e halo husi Embaixada Australia hamutuk ho parseiru sira hanesan Cinema Lorosae, Pixelasia. Filme ne'e relevante partikularmente ba timor-an sira tanba filme ne'e relasaun ho istoria Timor-Leste no Australia liu-liu kona-ba konsultasaun popular no interfet mai Timor Leste no tinan ida ne'e Timor Leste komemora ba dala 20. 

"Filme ida ne'e musika kapas iha relasaun entre grupu musika ne'e diak duni, hau sente katak wainhira timor-oan sira haree filme ida ne'e sente hamnasa, signifika relasaun entre Timor-Leste ho Australia diak liu", Embaixador esplika.

Iha sorin seluk,  Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), Mericio Juvinal Dos Reis “Akara” katak,  hanesan Governu liu-liu SEKOMS apresia no parabens ba timor-oan sira ne'ebé halo filme ne'e, tanba filme ne'e uza lian tetun no bele fasilita timor-oan sira aprende.

“Uza oportunidade ida ne'e tenke hanoin ho kreatividade saida mak joven sira bele halo, duke ita boot sira  gasta tempu barak liu iha uma, tan nee ita uza tempu informal maibe lalika formal liu", Mericio enkoraja.

Mericio husu ba joven sira katak, tenki halibur malu iha fatin ida, atu nunee bele fahe informasaun ba malu no halo konversa hodi troka inspirasaun esperiensia ba malu atu nunee bele sai kreativu halo video klip no mos bele halo filme tanba ida ne'e mos importante.

Entertantu,  Artista The Voice Timor-Leste (ATVTL), Febriela Joyce Fonseca Fernandes sente kontente tebes hodi haree filme ne'e, tanba  filme ne'e bele enkoraza ema nia hanoin hodi duni sira nia mehi liu husi filme refere. 

“Filme ida ne'e hanorin mai ita tanba bele enkoraza ita nia hanoin, maibe ita labele para atu duni ita nia mehi, tuir hau nia hanoin atu halo filme ne'e laos fasil, maibé difisil", Febriela haklaken.

Serimonia lansamentu ba filme foun ho titulu “THE SAPPHIRES” hala’o iha resintu Benfica, partisipa husi Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), Embaixador Australia mai Timor-Leste, Reprezentante Ministru Negosiu Estranjeiru, instituisaun media, estudante Departementu Komunikasaun Sosial-UNTL no seluk tan.*


Reportajen: Orlando Magno/ Carlos D. C. Quenat

SEFOPE ASINA MOU HO ISAT, KONNEKTU, SOLS FASILITA SERBISU BA JOVEN SIRA

(Grace media) Dili-Oitavu Governu konstitusional liu husi Sekretariu Estadu Formasaun Profisional Empregu (SEFOPE) asina Memorandum Of Understending (MOU), ho Centru Formasaun, Industri Safety Assesment Training (ISAT), Konnektu no SOLS objetivu atu fasilita serbisu ba joven sira.
 
Tuir Sekretariu Estadu Formasaun Profisional Empregu (SEFOPE), Julião da Silva, katak, objetivu husi MOU ne'e nudar meius ida atu bele fo apoiu ba malu liu-liu fasilita joven sira hodi asesu ba kampu serbisu hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional.

"Asina MOU ida ne'e bele ajuda no aselera servisu diak liu tan, hau hanoin iha fulan kotuk liu ba ita halo ona asina akordu ho Governu Australia, entaun ita presiza haruka Timor oan sira bele  kompete merkadu traballu", dehan Julião ba jornalista sira iha Kaikoli-Dili foin lalais ne'e.

Julião haktuir, durante ne'e SEFOPE halo ona kooperasaun diak ho Governu Australia no Japaun atu fasilita Timor oan sira ne'ebé hakarak kompete kampu de traballu. Tan ne'e ita presiza servisu hamutuk ho entidades hotu-hotu.

“Governu Japaun atu fasilita Timor oan sira ne’ebé hakarak kompete kampu traballu iha Japaun, tan ne'e ita presiza servisu hamutuk ho entidades hotu-hotu", Julião sublina.

 Iha fatin hanesan, Manajer ISAT, Ana Paula da Costa Xavier informa, Sentru Formasaun ISAT fo ona formasaun ba timor-oan besik 10 mil inklui husi parte Governu nian.

"Ami fo ona formasaun ba ema, hamutuk besik 10 mil ital. Fofoun ami fo formasaun atu bele responde ba nesesidade lor-loron, no ami mós fo formasaun ba parte Governu hanesan Forsa Defeza no sira seluk. ISAT nudar sentru formasaun ne’ebé maka rejistu no akreditadu iha Timor-leste komesa hari iha tinan 2013 ", Manajer dehan.

Manajer esplika, objetivu husi involvimentu ISAT nian iha asina MOU ne’e atu prepara timor-oan liu husi fornesimentu formasaun tuir padraun internasional hodi nune'e sira bele asesu ba empregu husi rai laran no ba rai liur. 

Alende ne’e, Reprezentante KONNEKTU, Aniceto Perreira Baros, informa katak, atu reduz numeru dezempregu iha Timor-Leste, KONNEKTU mós iha papel importante atu servisu hamutuk ho SEFOPE.*

Reportajen: Orlando Magno

Thursday, 25 April 2019

DIRETOR FINANTIL HUSU ME REZOLVE PROBLEMA BIBLIOTEKA

(Grace Media), Dili-Eskola Sekundaria Jeral (ESJ) Finantil oras ne'e enfrenta problema fasilidade biblioteka iha tempu uluk to'o ohin loron, maibé Governu liu-liu Ministru Edukasaun (ME) seidauk rezolve.

Direktor Eskola Sekundaria Jeral (ESJ) Finantil, Aloysius Maubere hatete katak, edukasaun mak save importante ba garantia kualidade rekursu umanu ba aban bairua nian no to'o ohin loron Governu seidauk iha atensaun. 

 "Sente triste tebes tanba iha eskola ida ne’e seidauk iha biblioteka ne’ebe di’ak atu fasilita estudante sira hodi asesu. Dala ruma estudante sira estuda livru laiha", dehan Diretor ba Jornalista Grace Media iha nia knar fatin Comoro-Dili, foin lalais ne'e. 

Diretor hatutan, eskola Finantil menus tebes fasilidade, maske husi eskola hatam ona proposal ba ME to'o ohin loron seidauk iha rezultadu pozitivu. Tan ne'e husu Governu liu-liu ME atu bele rezolve lalais sira nia problema. 

"Ami hatama proposta maibe to’o agora seidauk atende nafatin husi Ministerio Edukasaun. Ho haraik-an husu ba Ministerio Edukasaun atu nune’e bele tau matan lalais ami nia problema ne'e. Iha tempu ezame labarik sira estuda de’it mak hanesan materia ne’ebé sira hetan iha aula, livro sira ne’e susar", Diretor preokupa. 

Konaba kondisaun eskola, Diretor sublina katak, kondisaun eskola Finantil hahu aat ba dadaun, iha tempu udan bee tama iha eskola laran hodi bee nalihun halo impredementu ba prosesu aprendisajen. 

Entertantu, Estudante Eskola Finantil, Monica  Fernandes akresenta, hanesan estudante sente triste tebes tanba eskola ne'e laiha biblioteka atu fasilita sira hodi asesu ba, maske livru ne'e importante maibé laiha. 

“Hau senti triste tebes wainhira iha ami nia eskola ne’e seidauk iha fatin kona-ba biblioteka ne’e, ami senti triste wainhira iha tempu ezame ami la iha livro atu estuda, ami estuda mós hare iha materia ne’ebé lor-loron ami tuir aula ne’e”, Monica lamenta.* 

Reportagen: Ana Correia

VALERIA : SALA AULA IDA AKUMULA ESTUDANTE 60

(Grace Media), Dili-Tuir Estudante Universidade Nasional Timor Lorosae (UNTL), Fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade, Deprtaementu Biolojia, Valeria Jenifer Marques Lopes katak, iha tinan ne'e UNTL simu estudante ho kuantidade boot fo impaktu ba prosesu aprendisajen tanba aula ida akumula estudante hamutuk 60 resin.
 
"Hau hanesan estudante UNTL sente triste tebes bainhira iha aula ema hamutuk nain 60 resin, iha hau nia area Biolojia, bele fó afeta ba estudante sira atu tuir aprendizajen", dehan estudante ba jornalista Grace Media iha kampus UNTL Liceu-Dili foin lalais ne'e.

Estudante haktuir, tuir lolos iha aula ida estudante labele barak liu tenke oituan, maibé realidade estudante barak. Ho sala aula ne'ebé limitadu hodi fó impaktu ba estudante sira nia prosesu aprendizajen.

"Hau hanesan Estudante Universidade Nasionál Timór Lorosa'e (UNTL), sente triste tebes bainhira problema hanesan ne'e akontese, tanba tuir kriteria edukasaun númeru estudante labele barak liu maius ou menus 30 resin lima", lamenta estudante.

Relasiona ho problema ne'e, estudante husu ba UNTL atu bele serbisu hamutuk ho Governu liu-liu Ministeriu Edukasaun (ME) atu bele rezolve lalais problema ne’ebé estudante sira oras ne'e enfrenta.

Iha sorin seluk, Estudante UNTL, Ancelmos da Costa Moniz esplika, ho kuantidade estudante ne'ebé boot fo impaktu ba prosesu aprendisajen tanba estudante barak dosente sira susar halo kontrola ho diak.

"Hau hanesan estudante hakarak sujere ba Governu liu-liu Ministeriu Edukasaunm atu bele serbisu hamutuk ho UNTL hodi rezolve problema sala aula tanba sala ula oras ne'e lasufisiente ba estudante sira", estudante rekomenda.*


Reportajen: Bonifacio Godinho Amaral

TEMPU UDAN EBC SERGIO VIEIRA DE MELLO HETAN AMEASA HUSI BEE

(Grace Media), DILI- Iha tempu udan, bee sempre sai ameasa boot ba Escola Basiku Central (EBC) terseirusiklu Sergio Vieira de Mello tanba bee tama eskola laran hodi fo impaktu negativu ba prosesu aprendisajen.
 
Tuir Representante Director Escola Basiku Central (EBC) terseiru (3º) siklu Sergio Vieira de Mello, Francisco Manuel Belo esplika, hanesan autoridade eskola sente preokupadu ba kondisaun eskola oras ne'e iha, wainhira tempu udan bee sempre fo ameasa ba eskola tanba laiha moru hodi satan eskola. 

Hau sente triste tebes tanba eskola basiaa ida ne’e, sempre akontese beibeik husi udan bo’ot mosu hodi estraga eskola", dehan Francisco ba Jornalista Grace media iha nia knar fatin Becora-Dili foin lalais ne'e.

Francisco haktuir,  iha tempu udan bee tama eskola laran tanba moru laiha hodi satan bee, tan ne'e husu ba Governu liu-liu Ministeriu Edukasaun (ME) atu tau atensaun ba eskola ne'e no problema ne'e laos foin akontese maibé akontese kleur ona.

“Eskola Basika Central Sergio Vieira de Mello, kondisaun ladun favoravel tanba udan bo’ot mai sempre akontese sobu moru. Estudante husi eskola seluk mós mai estraga ami nia eskola, tuda ami nia eskola, mai baku ami nia estudante sira", Francisco lamenta.

Francisco sublina, maske problema ne'e sira hato'o ona ba Governu anterior maibé to’o ohin loron seidauk iha resultadu. No agora dadaun mós kontinua nafatin hasoru problema tanba ne'e ME presiza rezolve problema ne'e ho lalais.

Iha sorin seluk, Estudante EBC Sergio Vieira de Mello, Francisco Nunes da Silva informa, hanesan estudante sente triste tebes tanba iha sira nia eskola sempre hetan problema iha tempu udan hodi sira susar atu hetan prosesu aprendisajen ho diak.

“Ami lakontente tanba ami nia eskola bee sempre sobu moru, ema husi escola seluk móss tuda ami nia eskola, ema seluk mai halo problema iha ami nia eskola, konsege harahun bidru sira", estudante triste.

 Kona-ba problema ne'e, hanesan estudante hakarak husu ba Governu liu-liu ME atu tau atensaun  ba sira nia eskola, tanba iha tempu udan bee sempre tama eskola laran.*


Reportajem: Jorgelino do Rego



Wednesday, 24 April 2019

SIDADE DILI SAI MOOS PRESIZA EMA HOTU NIA KONTRIBUISAUN

(Grace Media), Dili-Munisipiu Dili sai sidade ne’ebé moos no furak ba ema hotu, labele depende ba serbisu Autoridade Munisipiu Dili (AMD), maibé presiza ema hotu nia kontribuisaun, ema hotu tenke sente munisipiu Dili pertense ba, entaun nia tenke kuidadu ho didiak.

Tuir Sekretario Autoridade Munisipiu Dili,  Jose F. X. Smith katak, atu kombate lixu iha munisipiu Dili presiza ema hotu nia kontribuisaun tanba ita mak sai nain ba munisipiu ne’e.

“Hau presija ema hotu iha konsiensia rasik tenke sente, ita mak nain ba munisipiu, labele depende ba Autoridade Munisipiu Dili”, dehan Smith ba jornalista Grace Media iha Kristu-Rei foin lalais ne’e.

Smith haktuir, Kristu Rei hanesna fatin turismu relizoju, tuir lolos vizitantes sira kuidadu fasilidade ne’ebé Governu hadia ona, maibé realidade hatudu vizitante barak soe lixu arbiru no estraga fasilidade sira, hatudu hahalok inmoral no inkonsiensia.

“Iha Dili laran sanitasaun, iha jardin no fatin turismu maioria aat hotu, tanba vizitante sira laiha konsiensia uza sanitasaun inklui jardin sira iha fatin turismu. Hau ko’alia bebeik iha Televisaun, Radio, no Jornal kona-ba situasaun sira ne’e”, Smith lamenta.

Smith sublina, Governu prepara sanitasaun iha jardin no fatin turismu iha Dili laran, maibé vizitante laiha konsiensia hodi estraga fali sanitasaun. Tanba ne’e tuir planu ba oin sei halo koordenasaun serbisu para hare ba oin ita fo atensaun ba jardin no fatin turismu sira iha Dili laran hodi hadia fali sanitasaun, lampu no buat seluk ne’ebé mak iha jardin laran.

Iha fatin hanesan, Seguransa, Noe Barreto katak, fasilidade sanitasaun oras ne’e aat iha fatin turismu Kristu-Rei tanba impaktu husi vizitante balun ba vizita uza sanitasaun laho kuidadu no laiha konsiensia ikus mai hodi estraga sanitasaun ne’ebé governu prepara ona.

“Nudar seguransa ami duvidas tebes ba sanitasaun sira ne’ebé aat  tanba iha ne’e fatin turismu, maibé governu la tau matan ba sanitasaun refere, la iha bee moos no la iha ema atu hamos, haris fatin sira ne’e ema la uza”, Noe preokupa.

Vizitante, Martinha Roja de Jesus hateten, nudar vizitante  sente triste wainhira hala’o vizita iha fatin turismu Kristu Rei hodi hasoru problema kona-ba  sanitasaun laiha hodi difikulta vizita sira hodi uza.

“Ha’u sente triste tebes problema sanitasaun ne’ebé mak a’at hela tanba wainhira ami mai vizita fatin ne’e haris fatin la iha , tanba ne’e ministeriu relevante tau matan ba sanitasaun ne’e atu nune’e ami mai vizita fatin ne’e ho diak”,  Nia sujere.*

Reportagen: Inasia Freitas 

Monday, 22 April 2019

KOMJER FOUN SERBISU HO PROFESIONAL

(Grace Media), Dili-Esperansa povu Timor-Leste nian ba Komandante no Segundu Komandante Jeral Foun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), tenke serbisu ho profisionalismu nune’e bele garante pas no estabilidade iha rai doben Timor-Leste.

Tuir Komunidade, Pedro Ximenes katak, hanesan komunidade hakarak hato’o esperansa ba Komandante no Segundu Komandante Jeral Foun PNTL foun atu serbisu ho profisional, nune’e Timor-Leste bele moris ho situasaun hakmatek.

“Hau nia hanoin ba komandante jeral PNTL foun importante liu ba PNTL tenke hala’o serbisu ho profisional tanba durante ne’e ema barak kestiona liu ba PNTL nia profisionalismu wainhira hala’o sira nia serbisu iha ligadu ho problema balu”, dehan Komunidade ba Jornalista Grace Media foin lalais ne’e.

Komunidade haktuir, Komandante no Segundu Komandante Jeral Foun PNTL sei halo serbisu ho profisional tanba nain rua ne’e mai ho background polisia antes ona. No fiar katak sira nain rua sei lidera instituisaun PNTL ne’e, sai diak liu tan iha futuro no sei halo buat ne’ebé foun no uniku.

“Husu ba PNTL tenke halo serbisu ho profisional liu-liu tun halo atuasaun sira, labele baku no tuku, tanba aktu ne’e laos atu eduka ita nia sosiedade. Se aktu ne’e mosu hatudu exemplu ladiak no bele destroi ita nia humanidade”, Komunidade fiar.

Iha fatin seluk, Estudante UNTL (Universidade Nasional Timor Lorosae), Baltazar Soares Jovac dehan, Komandante no Segundu Komandante Jeral Foun PNTL atu sai profisional tenke soe erru sira ne’ebé komandante tuan sira halo, maibé hamosu buat foun atu nune’e povu bele konfia nafatin PNTL.

“Kria estabilidade, komandante jeral PNTL tenke nafatin regras ne’ebé forte atu nune’e membru sira husi PNTL, bele kumpri no lao tuir regras ne’ebé iha ona hodi hatudu nafatin profisionalismu atu nune’e ema hotu bele fiar”, Estudante esplika.*

Reportage: Odete Gomes da Costa

Sunday, 21 April 2019

ESTUDANTE ESTV HOTELARIA TURISMO BECORA ENFRENTA PROBLEMA SALA PRATIKA

(Grace Media), Dili- Pratika nudar material importante ba estudante sira oinsa atu hakbiit koñesementu estudante nian liu husi pratika, maibé estudante husi ESTV (Eskola Sekundaria Tekniku Vokasional Hotelaria Turismo Becora-Dili, oras ne’e enfrenta problema sala pratika hodi difikulta prosesu pratika.

Tuir Estudante ESTV Hotelaria Turismu, Zelia de Araújo katak, hanesan estudante sente triste tebes tanba iha eskola ne’e enfrenta problema kona-ba kondisaun eskola la dun diak no sala pratika mós la sufisiente.

“Hau hanesan  estudante, hau sente  triste tanba  eskola nia kondisaun la dun diak no ami nia fatin pratika mos la sufisiente”, dehan estudante  ba jornalista Grace Media iha ESTV Becora-Dili foin lalais ne’e.

Estudante haktuir,  fatin pratika no sala aula klot inklui bee moos laiha nudar problema boot ne’ebé ESTV hasoru tinan-tinan no to ohin loron laiha Governu ida mak mai resolve problema ne’e.

Hau hanesan estudante, ejiji  Ministeriu  edukasaun(ME) , atu bele resolve ami nia problema ne’e. No husu mós ba Diretor atu bele kontrola professor sira nia hanorin, tanba professor balun mai  tarde”,  nia sujere.


Entertantu estudante, Alberto  Amaral Soares informa, hanesan estudantesente triste tebes tanba  iha ESTV Hotelaria Turismu menus fasilidade eskola oras ne’e sedauk kompletu inklui sala pratika.

Hau hanesan estudante, hau sente triste tanba estadu aloka ona orsamentu barak, maibé ami nia eskola sekundari Otelaria  turismu Becora  sei  hasoru nafatin  problema, ami nia fasilidade la kompletu no  eskola nia edifisiu mos seidauk diak,” dehan estudante.

 Estudante mós husu ME atu bele rezolve fasilidade no hadia tan fatin eskola oras ne’e kondisaun eskola klot hodi difikulta prosesu aprendisajen liu-liu pratika. Pratika material ida importante tebes hodi hasae koñesementu.*
 

Reportajen: Ekipa kobertura

FETO MÓS BELE SAI PESKADOR

(Grace Media), Dili-Nesesidade privadu, familia inklui oan nia futuru sai responsabilidade inan nian hodi deside-an sai peskador. Maske atividade peskas ameasa ba ninia vida, maibé h inan feton ne’e aten brani nafatin no prontu hasoru dezafius tanba dalan mak nune’e ona laiha tan dala seluk atu hili.

Tuir peskador Markita Noronha katak, atividade peskas hodi kail ikan uza rede no vero nudar serbisu loron-loron nian iha tasi laran parte ida buka osan oinsa atu hetan osan, hodi sustenta ba nesesidade loron-loron.

“Hau nia moris loron loron mak hanesan peskador loron-loron hau ba kaer ikan iha tasi laran ikan ne’ebé hau kaer mai balun rai ba ami haan balun hau faan ba hodi selu hau nia oan ba eskola”, dehan Markita ba Jornalista Grace media foin lalais ne’e iha Tibar-Likisa.

Markita haktuir, atividad peskas iha tasi laran laos foin mak halo, maibé kleur ona, hahu iha tinan Rihun Ida Atus Sia Sia Nulu Resin Sia (1999) to’o ohin loron kontinua lao nafatin.

“Problema ne’ebé hau hasoru mak hanesan redi lakon vero lakon, dalaruma tasi boot halo hau susar atu tun tasi. Maske hasoru difikuldade oi-oin hau pasensia hodi halao hau nia moris hanesan peskador, hakarak ka lakoi hau tenki simu difikuldade ne’ebé mak hau hasoru tanba servisu seluk mai hau laiha ona”, Markita esplika.

Markita sublina, ema hotu dehan, mane deit mak bele halo atividade peskas, maibé ba nia la’os nune’e katak feto mós bele halo atividade peskas tanba laen ho idade avansadu ona. Entaun solusaun ikus feto tenke halo.

Iha sorin seluk Vendedor Ikan, Sisto Marcal katak, nia apresia ba feto ne’ebé halo atividade peskas no durante ne’e sira mós hola ikan iha Tibar, Hera no Manatuto hodi faan. Durante ne’e faan dalaruma ema sosa no mós ema lasosa, maibé nafatin pasiensia.

“Ikan ne’ebé mak hau faan, hau  ba sosa iha Tibar, Hera no Manatuto. Hau hala’o hau nia moris hanesan vendedor iha tinan Rihun Rua Walu (2008) to mai agora. Hau faan ikan primeiru iha Largo depois mak muda fali  mai iha Bidau to agora”, Sisto dehan.

Sisto hatutan, hanesan vendedor ikan, durante ne’e problema haosru mak hanesan ikan ema la sosa, Guarda Munisipiu Dili sempre mai duni, tanba ne’e nia husu ba Governo atu prepara fatin seguru atu  nune faan ikan ho diak.*

Reportajen: Ruben da costa

Saturday, 20 April 2019

KOMUNIDADE BEKORA KONTINUA SOE LIXU ARBIRU

Tuir Komunidade Suku Bekora, Martins da Costa hateten katak, nia senti triste tebes tanba komunidade  sira balun kontinua laiha konsiensia hodi soe lixu arbiru.

“Hau nudar komunidade Suku Bekora, hau senti triste tanba komunidade sira seluk seidauk iha konsiensia hodi soe lixu arbiru, maske governo prepara ona fatin lixeira”, dehan Martins ba jornalista Grace Media iha Bekora –Dili foin lalais ne’e.

Komunidade hatutan, Suku Bekora iha fatin lixeira, maibé minimu tanba ne’e hakarak husu ba Governu tenke aumenta no mós halo kontrolu ba atetude ema nian hodi soe lixu arbiru atu nune’e bele minimiza problema lixu.

“Ema sira servisu iha saneamentu ne’e mos kada vez dehan dader mai foti lixu sira ne’e, maibé realidade, saneamentu dala ruma de’it mak mai foti, maibe dalaruma mos la mai foti”, nia lamenta.

Iha fatin hanesan Reprejentante Xefe Suku Bekora, Adozindo Ribeiro Tilman katak, lixu naklekar hela iha suku Bekora tanba inkonsiensia husi komunidade sira. Dala barak autoridade lokal sira hato’o tiha ona ba komunidade sira, maibé komunidade sira sei soe lixu arbiru nafatin.

“Komunidade seidauk iha nafatin konsiensia hodi soe lixu arbiru, konserteja udan boot mai  sei hamosu inundasaun no hamosu moras ba iha komunidade. Tuir lolos komunidade, tenke iha ona konsiensia hodi soe lixu iha fatin ne’ebe governo prepara ona, atu nu’une evita moras, no hamosu inundasaun”, nia informa.*

Reportajen  : Adha Guterres

CCYC SAI CENTRU FORMASAUN BA JOVEN

(Grace Media), Dili-Formador Comoro Child Youth Center (CCYC), Rolando de Jesus Belo hateten katak, prezensa CCYC iha suku Komoro, Postu Administrativu Dom. Aleixo, Munisipiu Dili tanba hakarak prepara joven sira ba futuru liu husi formasaun.


“Edukasaun Non Formal Comoro Child Youth Center (CCYC) sai centru formasaun ba joven sira, liu-liu prepara joven nia mentalidade iha futuru”, dehan Rolando ba jornalista Grace Media iha sentru CCYC, Komoro-Dili foin lalais ne’e.

Formador hatutan, nudar formador atu prepara joven sira ba futuru atu sira bele prepara sira nia-an iha futuru, hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasional.

“Comoro Child Youth Center (CCYC) nudar formador ba futuru oinsa atu lidera joven ka estudante ne’ebé mak mai iha fatin ida ne’e hodi aprende, saida mak formador prepara, hodi nune’e dezenvolve estudante iha futuru, prepara sira nia koñesementu ne’ebé mak ami formador sira rasik hodi nune’e prepara sira ba futuru”, dehan Rolando.

Rolando Tenik, nudar joven prepara-an rasik ba futuru, liu husi objetivu ida ne’e ami formador sira atu fasilita deit sira, oinsa no saida mak sira aprende iha pasadu, sira bele lidera sira iha futuru, tanba liu husi objetivu ne’ebé sira iha katak, hanorin ema atu hatene saida mak sira iha, katak hanorin estudante hakarak hatene i lakohi hatene no tenke hatene.

“Joven sira ne’ebé abandona hela sira nia estudu katak tempu agora ita nain rasik prepara ita nia-an ba iha ita nia nasaun rasik, katak ita labele sai penontong iha ita nia nasaun rasik, katak hakbesik-an ba fatin formasaun sira hotu, eskola sira ne’ebé mak ita iha, labele hanoin katak hau nia kbi’it la to’o, hau tenki to’o iha ne’e deit, maibe koko no haforsa ita nia kbi’it atu nune’e ita bele atinji ita nia objetivu hamutuk atu bele dezenvolve ita nia nasaun”, Rolando esplika.*

Reportajen: Fidel Carvalho